12
Jesudi talik tububihitnimguk u fafaŋe tiŋa keledok
Metam nadisukilitihinit koom hatigiŋ uyadi mulukwaŋ nabugoŋ nihikelemadi tiŋa yakiiŋ. Adi gebiŋ yakadi tinimiiŋ doktiŋa nemek nihitubu-malabuda tilak u kwihililiwenekut tiyaneem. Eŋ kadakaniŋ diniŋ tawadi nihisikondikondiŋelak u maaŋ dobukut tiyaneem. Unduŋ tiŋa talik ninindidimeŋit foloŋ uŋgoŋ gweheye mu tiŋa weneŋgeit hogok yawaneem. Unduŋ tiŋa Jesu, nadisukiliti tububihitnimguk, eŋ nadisukiliti diniŋ folooŋ tubumintalak, adi’walaŋkade didimeniŋgoŋ diweyaneem. Adi yadi welenadifo mintamindok yoŋit wendok nadisuŋa koloŋdabek foloŋ folofigita nadiguk, eŋ mekaŋgoŋ yayatdok wondok nadiune haŋinda tuguk. Unduŋ tiŋa loguk Bepaŋ’walaŋ mapme pop tehindilendileŋnit diniŋ kohoŋ didimeniŋneŋkade itak. Kadakaniŋ titiŋ heki adi nimpekit kisaŋ tigiŋ iŋgoŋ kabupŋiŋ nadikwambundaaŋ yayabuguk. Biyagoŋ kuyoŋ, hidi, Jesu nadisumiŋa mu gweheyeneeŋ.
Bepaŋdi nindihitubu-didime tilak
Hidi kadakaniŋdi hehitubu-gweheyedok tubune kelekufatdok fafaŋe tiŋa kwanai titabulune naŋgathik nemu kwatneguk. Tiŋa mede niŋ “mihineye” haniŋa hanikwambundaŋit hatak u mu nadiiŋ be? Mede uye indiŋ,
“Mihine, Wapumdi gehitubu-didimeune nadiune fofoŋnit mu tibaak, eŋ ganindidime tubune walage mu gweheyewaak. Wapum adi meeniŋ niŋ tubulodadok nadiŋa tubudidime tilak, eŋ meeniŋ netok yabukahile titiŋdok nadiŋa widihitnadi tiŋa yehitubu-didimelak.”
Wapumdi hehitubu-didime titiŋdok yobune kedem fafaŋe tiŋa yakaneeŋ. Biyagoŋ kuyoŋ, Bepaŋdi habune ne’walaŋ wapmihiŋiye tubune unduŋ tihamulak. Be nedi mihibeudi mihiŋiŋ mu wihitnadiŋa tubudidimelak? Widihi tubudidime uyadi wapmihiŋiye hogohogok tiyemulak. Unduŋ doktiŋa hidi unduŋnit mokit hatineeŋ uyadi hidi Bepaŋ’walaŋ wapmihiŋiye moŋ. Hidi yadi kubo talik gineŋ mintagiŋ hanindok.
Kwetfoloŋ betniye nihitubu-minta tigiŋdi nindihi tubudidime tubune gikiŋgoŋ tiyemagumun. Undugoŋ doktiŋa munabulinik diniŋ beu yadi gikiŋgoŋ hinek timinene tuwot tibek. Unduŋ tiŋa kulemaŋgoŋ hatiyaneem. 10 Adi yadi nadinadihik tuwolit gulet nai muniŋgoŋ-kabe nindihitubu-didimegiŋ, eŋ Bepaŋ adi nemek folooŋ hinek mintanimdok unduŋ tinimilak. Biyagoŋ kuyoŋ, ne’walaŋ hatihati uŋgoniŋ gineŋ tomboyoutdok unduŋ tinimilak. 11 Indiŋ mintanimilak: nihitubudidime tilak kaŋ timentimeŋ nadinene welenadifonit mu tilak. Adi tobo welebulaniŋgoŋnit tilak, ala mindaŋkade adi tubudidime gineŋ hatiŋa fafaŋeiŋ adi’walaŋkade folooŋ kulema mintalak, wondiniŋ wou hatihati didimeniŋ.
Saŋiniŋ moŋgola yali kiulihi titiŋdok
12 Kaŋ hidi yadi kohohik kumuŋgweheyehi eŋ muhik hokiyehi, ale fafaŋeeŋ yalididimeneeŋ. 13 Unduŋ tiŋa talik tubudidimeune hautaune hide’walahi kayohik sumbandahidi uŋgoŋ takaliŋa wooŋ kedebaneeŋ. 14 Hidi yadi meeniŋ wanakaŋ hogohogok adut kulema foloŋ hatidok kwanai gigine tiŋa taneeŋ. Tiŋa Bepaŋdi welehik tubuwalandaune uŋgoniŋ hatidok undugoŋ gigine tiŋa fafaŋeneeŋ. Welehik geŋgeŋhinit hatineŋ heki adi Wapum tuwot mu kaneeŋ. 15 Tiyaugene hidi’walaaniŋ niŋdi Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋ kahiledok fai tibaakneŋ ala nadiŋa kikadoko tiyaneeŋ. Unduŋ tiŋa hide’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ meeniŋ niŋdi weleŋ gineŋ nadikadaka tiŋa bem niŋ kiliki buukaaŋ dabugoŋ mintaaŋ ulihakaaŋ metam fee yehitubu-kadakaune Bepaŋ dawi foloŋ geŋgeŋhinit tineeneŋ ala. 16 Tiŋa hidi’walaaniŋ niŋdi siloda-me mu tibek, be Iso’walaŋ talik keleeŋ Bepaŋ sigilulum timimbek. Tuwo Iso adi beu’walaaniŋ kohoŋdiki kahiledok hakuk u nadihaŋindaaŋ nanaŋe maliŋ nai kubugoŋ nanaŋdok wendi tuwadok yoguk. 17 Hidi adi agaŋ nadimiiŋ, mindaŋkade kahaŋ moŋgotdok yobune moŋ niŋit. Unduŋ tiŋa nemek tuguk u kufulaune dapmandok makat kokekoke moŋ tuguk, iŋgoŋ tali nemu toom-miŋguk.
Hidi yadi Bepaŋ’walaŋ yoli-kwelineŋ agaŋ usuwagiŋ
18 Hidi yadi Isilaehidi Bepaŋ saŋiniŋŋiŋ eŋ kudiŋiŋ yabugiŋ fek uŋoŋ mu busuwaiŋ. Adi Sainai kweboboe tubudulaaŋ kaune kudup wapum daguk eŋ mambip tuguk eŋ sububa wapum saŋiniŋnit fedikuk, 19 tiŋa undugoŋ, bai gigilit wapum eŋ mede ham u maaŋ nadigiŋ. Eŋ nadigiŋ heki adi yadi wabiune koti mu nadidok yoŋa ninadiŋa kobulabulaye tigiŋ. 20 Yodoko Mede indiŋ yoŋit wendok nadiune muntaŋ tuguk. “Meeniŋ be kale niŋdi kweboboe yalikaune kawadedi kula ula ulukumundok.” 21 Nemek uyadi muntaŋ hinek mintaune Mosesdi maaŋ yoguk, “Nu munta nadiŋa hehele tilat.”
22 Hidi yadi kweboboe undineŋ moŋ. Hidi yadi Saiyon kweboboe, Bepaŋ hatihati molom, adi’walaŋ yolikweli Jelusalem, kunum gineŋ itak, kaŋ aŋelo fee mumuyeŋdi bopneŋ tonadifo momooŋ tiiŋneŋ uŋoŋ usuwagiŋ. 23 Biyagoŋ kuyoŋ, hidi Bepaŋ’walaŋ wapmihiŋiye tuwo heki’walaŋ bophik gineŋ agaŋ usuwagiŋ. Adi yadi Bepaŋdi wohiye agaŋ kunum gineŋ youkuk. Hidi metam hogohogok’walaŋ Bepaŋ mede yodapmaŋ tilak, adi’walaŋkade usuwagiŋ, eŋ meeniŋ didimehi yehitubu-walandaŋit adi’walaŋ munabulihik dut tomboyoukiŋ. 24 Eŋ Jesu Yofolok Kobuli diniŋ me lekiŋgoŋdi nihikiutak adi’walaŋkade usuwagiŋ, eŋ Yofolok Kobuli diniŋ naŋgat’walaŋkade usuwagiŋ. Naŋgat wondi Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋ u yofafaŋelak doktiŋa Abel’walaŋ naŋgat kalakapmelak. Abel’walaŋ naŋgatdi kibikoŋdok hogok yofafaŋeguk.
Kougoŋ hatigene Bepaŋdi kwet i mahamulaak
25 Hidi Bepaŋ mede hanilak u magihik suwabuŋ tiŋa sigilulum timineeneŋ ala nadinadiŋila hatiyaneeŋ. Koomkwaha kwetfoloŋ fooŋ mute mede yenimbune mede wobu timiŋgiŋ adi yadi kibikoŋ yemiŋguk. Kaŋ nai indide adi kunum gineŋ hatiŋa mede ninilak, adi sigilulum timiŋa kibikoŋnit mokit dediŋ tiŋa hatineem? 26 Koomkwaha mede yobune medeŋiŋdi kwet mahamulune waliwali tuguk. Kaŋ yoŋ adi medeŋiŋ indiŋ hatak. “Nu hatigene kwet mahamula kunum maaŋ mahamulaat.” 27 Kotigoŋ mahamulaat, unduŋ yoguk, uyadi nemenemek tubumintaguk uku mahamulune folonamandap niŋ mintaneeŋdok nadisuŋa yoguk. Folonamandap niŋ u mintaaŋ waliwali mu tiŋa fafaŋeniŋ halaak. 28 Kaŋ Bepaŋ hebeŋ foloŋ hatihati waliwalinit mokit fafaŋeniŋ hatak u kahileneem, unduŋ doktiŋa Bepaŋdok welemomooŋ nadimiŋa niutumbayaneem. Unduŋ tiŋa indetok nadinene foune Bepaŋ gikiŋgoŋ timiŋa ne nadiune utumbalak wondok tuwolit tipilapilaye timiyaneem. 29 Unduŋ tiŋa indiŋ nadiyaneem. Bepaŋnik adi kudup saŋiniŋnit undiniŋ, wendi nemenemek hogohogok u dadapmalak.