8
Jesudi kwanai tiyaulune kayoŋbopŋiye adi maaŋ noŋgoŋ takaliŋa yaugiŋ
Muniniŋ hatigene Jesu yokwet indigoŋ yauŋa Bepaŋ’walaŋ Hatihati Kobuli diniŋ Mede Momooŋ yohautayauguk. Kaŋ mihiŋiye 12 noŋgoŋ yaugiŋ, tiŋa tam noli yabaphinit eŋ yagithinit koom yehitubu-kedebaguk adi maaŋ noŋgoŋ yehikeletaugiŋ. Tam indiŋdi yehikelegiŋ: Susana, eŋ Maliya Madalaniŋ (tam u Jesudi yabap 7 yehikelemiŋguk) tiŋa Yoana (yohoi wou Susa adi Helot’walaŋ yot kadokoluguk.) Adi tiŋa tam noli muneeŋ bomboŋhinit adi Jesu tiŋa mihiŋiye yemtoi tiyaugiŋ.
Jesudi yoyout mede sayoli kilik foloŋ kamekaaŋ yoguk
(Matiyu 13:1-9; Mak 4:1-9)
Tiŋa metam uŋaniŋ uŋaniŋ buŋa bop wapum tubune Jesudi yoyout mede niŋ indiŋ yeniŋguk. “I nadineŋ. Me dinina molo niŋ adi nemek yeuli yetibe moŋgola uguk. Moŋgo wooŋ sayoli kilik kukam unduŋ kukuk. Kulune noli talipmeŋ magiŋ kaŋ metamdi yaliune bagi hekidi buŋa kunatnagiŋ. Noli kwet kawade gineŋ maaŋ kadogiŋ iŋgoŋ ime moŋ doktiŋa kumuŋ tigiŋ. Kaŋ noli haŋginep maaneŋ maaŋ labugiŋ iŋgoŋ haŋginepdi hefulagiŋ. Noli kwet galikit foloŋ magiŋ adi kedem labuŋa folooŋ fee duhugiŋ. Tiŋa yeti tigiŋ diniŋ kunakunat u kalakapmeeŋ 100, 100 unduŋ mintagiŋ.”
Unduŋ yeniŋa indiŋ yodapmaguk, “Nebek niŋ adi nadidakalewe kaŋ magi baigoŋ kametnadiŋa nadiwek.”
Jesu mihiŋiyedi yoyout mede mebidok ninadigiŋ
(Matiyu 13:10-17; Mak 4:10-12)
Unduŋ yenimbu Jesu mihiŋiye adi yoyout mede mebidok ninadigiŋ kaŋ yeniŋguk, 10 “Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ Hatihati Kobuli diniŋ mede hebiniŋ hatak u Bepaŋdi agaŋ hanimbihitak, kaŋ mehinek noli adi yoyout mede foloŋ kamekaaŋ yenilat ala
‘Adi kanim yo kaiŋ iŋgoŋ tuwot mu kadakaleiŋ, eŋ nadinim yoŋa nadiiŋ iŋgoŋ tuwot mu nadidakaleiŋ.’ ”
Jesudi yoyout mede diniŋ mebi yeniŋguk
(Matiyu 13:18-23; Mak 4:13-20)
11 Unduŋ yoŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Yoyout mede yoŋat wendiniŋ mebi indiŋ. Sayoli kilik u adi Bepaŋ’walaŋ mede. 12 Ala kiliki talipmeŋ kulune maune bagi hekidi nagiŋ u adi metam noli Mede Momooŋ nadiiŋ iŋgoŋ me kadakaniŋdi buŋa welehik gineŋ yolom moŋgotak. Metam Mede Momooŋ nadiŋa nadisukiliti tubune Bepaŋdi yanagilaakneŋ yoŋa unduŋ tilak.
13 “Kaŋ kawade gineŋ kulune magiŋ adi metam noli mede nadiŋa nadigalika tiiŋ iŋgoŋ welehik maaneŋ mu folak, ala tikamanda be malabumuŋ mintayembune pilap gweheyeiŋ.
14 “Kaŋ noli haŋginep gineŋ kulune magiŋ adi metam noli Mede Momooŋ nadiŋa hatiŋila hatihatihikdok nadibedi tiiŋ be muneeŋ bomboŋdok nadigigine tiiŋ, be kwetfoloŋ nemenemekdok siloda wapum tiiŋ doktiŋa Mede Momooŋ nadiiŋ u folooŋnit mokit tilak.
15 “Kaŋ noli kwet fofooŋ gineŋ kulune magiŋ adi metam momohi Mede Momooŋ nadiŋa welehikdi kahileeŋ hatiŋa folooŋ tubumintaiŋ.”
Kamaŋ galiŋa kufulahebi mu tiiŋ
(Mak 4:21-25)
16 Unduŋ yeniŋa noli indiŋ yoguk, “Nebek niŋdi kamaŋ galiŋa kufula mu tilak. Tobo galiŋa foloniŋgoŋ kameune metamdi hauta kaŋ yot maaneŋ foiŋ. 17 Biyagoŋ kuyoŋ, nemek kabup hatak u hakene nainiŋde miŋgoŋ mintawaak, eŋ nemek yawe tigiŋ u fiyataŋakiyeune miŋgoŋ mintawaak.
18 “Unduŋ doktiŋa nadinadiŋale hatiyaneeŋ. Nebek niŋ adi nemek miŋgiŋ u boiŋa hatibune kaŋ tomboyouli-mimbaak, eŋ nebek niŋ nemek miŋgiŋ u mu kame hatiŋa netok nadiune nemek hatnamulak nabugoŋ nadiwaak adi yadi nemek-kabe halimilak u lomtubune hogok hatiluwaak.”
Jesu’walaŋ miŋ kwayaŋiye
(Matiyu 12:46-50; Mak 3:31-35)
19 Jesu miŋ kwayaŋiye adi Jesu kane bugiŋ iŋgoŋ mehinek fee doktiŋa fakaŋ yakiŋ. 20 Kaŋ me niŋdi Jesu niŋguk, “Maaŋge kwayageye mede ganine fakaŋ woomgamiiŋ.”
21 Unduŋ nimbune Jesudibo yeniŋguk, “Nu maane kwayaneye adi metam Bepaŋ’walaŋ mede nadiŋa tagimneiŋ heki uŋak.”
Sububa dut imeŋgwaŋdi Jesu’walaŋ medeŋiŋ tagimnegumuk
(Matiyu 8:23-27; Mak 4:35-41)
22 Heleniŋ Jesu muwage foloŋ looŋ mihiŋiye imeŋgwaŋ fokolok lonim yeniŋguk kaŋ ila ugiŋ. 23 Ila wooŋ Jesu damo deikuk kaŋ fifiŋgobut tiŋa ime giyondaaŋ buŋa muwage maaneŋ fooŋ yehitubu-fambekenewe tuguk. 24 Kaŋ mihiŋiye adi Jesu talamsukuleeŋ indiŋ niŋgiŋ, “Wapum, Wapum, indi agaŋ ime gineŋ wopmabutne tam!”
Unduŋ nimbune Jesu adi sukuleeŋ pilali sububa dut ime yenihep tubune kulemagumuk. 25 Kaŋ mihiŋiye yeniŋguk, “Hidi nadisukilitihik de?”
Unduŋ yeniŋguk kaŋ adi boho tiŋa muntaaŋ nehi uŋgoŋ indiŋ yonadigiŋ, “Me i dediniŋ doktiŋa sububa dut imedi medeŋiŋ nadiyamuk.”
Jesudi me yabapnit tubukedebaguk
(Matiyu 8:28-34; Mak 5:1-20)
26 Wooŋ Galili ime meŋeŋa Gelasa wosuwaaŋ 27 Jesu adi tatakula kiŋ foloŋ foune me niŋ yabapnitdi buŋa kaguk. Me u tinahukutnit mokit hambiyek hatiluguk. Tiŋa yopmaŋ mu itouŋa meyotneŋ hogok itouluguk. 28 Ala Jesudi yabap niŋkulune me u kaŋ yakawe kadakaniŋ toŋa hebeŋ foloŋ maaŋ hali kutifiyeeŋ indiŋ nimbulabulayeguk, “Jesu, Bepaŋ Loloŋnit Mihiŋiŋ, du maŋgoŋ tinambe bulaŋ? Du folofigita kisaŋgoŋ mu nambeŋ ganilat.”
29 Me u yabap weleŋ maaneŋ hakiŋdi niŋgigineune hatigiyoŋgiyonda tiŋa hatiluguk doktiŋa nai fee tawa fafaŋeniŋdi (sendi) kayoŋ kohoŋ tehiŋa yot fafaŋeniŋneŋ kameyagiŋ iŋgoŋ tawa fafaŋeniŋ tubudokooŋ labu yabap hekidi niŋgigineeŋ nagilune kwet fiileŋ yauluguk. 30 Ala Jesudi niŋguk, “Du wohoge neeŋ?”
Unduŋ nimbune, yabap feedi fomiŋgiŋ doktiŋa indiŋ yoguk, “Nu wotnene ‘Me Mohok.’ ” 31 Unduŋ niŋguk kaŋ yabap heki adi yeniŋkulune hamdok gigit mu titiŋdok yoŋa mede kwanai tigiŋ.
32 Tiŋa kweboboe hapmeneŋ uŋgoŋ makaye mohok heyemagiŋ ala yabap heki adi yeniŋkulune wooŋ makaye welehik maaneŋ fofoŋdok yoŋa Jesu nimbulabulayeeŋ ninadigiŋ.
33 Unduŋ ninadigiŋ kaŋ yabap heki yeniŋkulune wooŋ makaye heki welehik maaneŋ foune makaye heki kigoŋkula wooŋ maham gineŋ tatakula ime gineŋ fooŋ ime naaŋ nadilali kumuŋgiŋ.
34 Unduŋ tubune me makaye yabudoko tagiŋ adi nemek mintaguk u kaŋ momo wooŋ kahat yokwet wapumneŋ eŋ diniyeti tiŋa ikagiŋneŋ yohautagiŋ. 35 Kaŋ metamdi nemek mintaguk u kane ugiŋ. Wooŋ Jesu yakukneŋ kaune me yabapnit hatiluguk u yabap heki bikabugiŋ kaŋ tinahukut tiŋa nadinadiŋiŋ dakaleune ilu kaŋ munta tigiŋ. 36 Tiŋa mehinek noli kakaŋ tigiŋ adi dediŋ tiŋa kedebaguk u me noli yenimbune nadigiŋ.
37 Unduŋ tiŋa Gelasahi adi munta kisaŋ hinek tigiŋ doktiŋa Jesudi kwet u biŋa uuŋdok niŋgiŋ, kaŋ muwage foloŋ looŋ une tigiŋ. 38 Kaŋ me yabapnit hatiluguk adi Jesu indiŋ niŋguk, “Nu kedem be dukut wit?”
Niŋguk kaŋ Jesudi moŋ niŋa indiŋ niŋguk, 39 “Yopmaŋde udaneeŋ wooŋ Bepaŋdi kudi uŋgoniŋ hinek tigamuŋak wendok kahat tiyembeŋ.”
Unduŋ nimbune me u udaneeŋ wooŋ Jesudi nemek timiŋguk u metam hogohogok yenimbune nadigiŋ.
Nadisukilitihik doktiŋa Jesudi yehitubulodaguk
(Matiyu 9:18-26; Mak 5:21-43)
40 Jesu imeŋgwaŋ fokolok loune metam woom tigiŋ doktiŋa ninadifo tigiŋ. 41-42 Kaŋ Judahi’walaŋ bopyot diniŋ me wapum niŋ wou Jailas adi wosuwaaŋ Jesu kaŋ kayoŋ foloŋ maaŋ hali waabiŋiŋ kubugoŋ hinek guletŋiŋ 12 agaŋ kumumbe tubune yolineŋ uuŋdok baigoŋ hinek ninadiguk.
Kaŋ Jesu talipmeŋ ulune metam feedi kutumula keletaugiŋ. 43 Tiŋa tam niŋ muyakip yagit tomboyoutnit ti hatibune gulet 12 tuguk adi wanaŋ uŋgoŋ uguk. Adi haguwo-me heki’walaŋ wooŋ muneeŋŋiŋ agaŋ kudapmaguk iŋgoŋ mu kedebaguk. 44 Ala adi metam baŋamhik gineŋ uŋgoŋ wooŋ Jesu sigineŋ dahidahiŋiŋ diki wehemila kedebaguk. 45 Kaŋ Jesudi yoguk, “Nu neeŋdi nohonelak?”
Unduŋ yobune metam hogohogok adi moŋ yogiŋ kaŋ Pitadi niŋguk, “Wapum, du metam bop wapum indiniŋ gehikeleiŋ mube yabulaŋ.”
46 Unduŋ niŋguk iŋgoŋ Jesu adi gigine tiŋa yoguk, “Nebek nohoneune saŋiniŋne fofoye-tobune nadilat.”
47 Unduŋ yobune tam adi agaŋ nehitubu-mintalak yoŋa heheleeŋ buŋa Jesu kayoŋ foloŋ maaŋ hali metam namandahik foloŋ maŋgoŋde honeeŋ pilap hinek kedebaguk u nimbune nadiguk.
48 Unduŋ yobune Jesudi niŋguk, “Waabine, nadisukilitigedi gehitubu-kedebalak ale kulemaŋgoŋ weŋ.”
49 Jesu adi unduŋ yayolune me niŋ Jailas yolineŋkade mede tiŋa buguk buŋa Jailas indiŋ niŋguk, “Waabige agaŋ kumulak ale hinale nimbu uŋoŋ mu wek.”
50 Unduŋ nimbune Jesudi nadiŋa Jailas indiŋ niŋguk, “Du munta mu tibeŋ. Nadisukiliti hogok tibeŋ kaŋ kedem kedebawek.”
51 Unduŋ niŋa agaŋ Jailas yolineŋ wosuwaaŋ yot maaneŋ me fee mu fofoŋdok yoŋa Pita, Jon, Jems agaŋ Jailas malam hogok yanagila fogiŋ. 52 Kaŋ metam yot maaneŋ hakiŋ adi waabi kumuŋ tuguk wondoktiŋa matkunum ha-tigiŋ. Ha-tulune Jesudi fooŋ yeniŋguk, “Waabi i kumuŋ mu tiŋak ale makat wabineŋ, adi damo deihatak.”
53 Unduŋ yenimbune metam uŋoŋ hakiŋ adi waabi u agaŋ kumuŋguk doktiŋa Jesudi mede yoguk u nadihaŋindaaŋ gege tigiŋ.
54 Kaŋ Jesudi waabi u kohoŋ foloŋ honeeŋ niŋguk, “Waabi, pilat!” 55 Unduŋ nimbune waabi u nai uŋaniŋgoŋ munabuliŋiŋ udaneune pilali ikuk, kaŋ Jesudi nanaŋe neeŋ mimbu nawek yeniŋguk.
56 Unduŋ tubune Jailas malam adi kaŋ boho tugumuk kaŋ Jesudi nemek u mintaguk u nebek nemu nimbihitemek yeniŋguk.