9
Jesudi mihiŋiye 12 kwanai-mede yeniŋguk
(Matiyu 10:5-15; Mak 6:7-13)
Jesudi mihiŋiye 12 yenimbu wooŋ bopnegiŋ kaŋ yabap yehikelekutdok eŋ yagit mebimebi yehitubu-kedebadok saŋiniŋ yemguk. Yemuŋa Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ hatihati uŋgoniŋdok Mede Momooŋ eŋ yagithinit yehitubu-kedebadok yauneeŋ yoŋa indiŋ yeniŋa yeniŋkukuk, “Talik unene nemek nemu moŋgo uneeŋ. Tothik be lihik be nanaŋe be muneeŋ be dahidahi noli mu moŋgola uneeŋ. Yokwet wapum gineŋ uune haniutumbaaŋ hanagila yot hapmeyaneeneŋ uŋgoŋ itawooŋ kwanai tubudapmaaŋ pilali yawaneeŋ. Be yokwet niŋ gineŋ uune metam mu haniutumbaaŋ medehik mu nadiŋa tubune kaŋ yokwet u biŋa kayohik foloŋ figifigi uŋgoŋ metam namandahik foloŋ ulumamaŋeune foune yawaneeŋ. U metam’walaŋ mebihik nadidakaledok nadiŋa mute uŋakoŋ tiyembune kayaneeŋ.”
Unduŋ yenimbu mihiŋiye adi yokwet indigoŋ yauŋa Mede Momooŋ yoyo tiŋa metam yehitubu-kedebayaugiŋ.
Kaŋ Galilihi’walaŋ me mapme Helot adi nemenemek u mintaune metamdi mede fee yobune nadigiyoŋgiyone tuguk. Metam nolidi indiŋ yoyagiŋ, “Me ya Jon Imeyout Tububihit kotigoŋ kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilakuk.” Unduŋ yogiŋ kaŋ noliyeŋ Ilaija kotigoŋ mintaguk yolu noliyeŋ polofet komi kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilakuk yogiŋ.
Kaŋ Helotdi yoguk, “Jon kodi agaŋ udokogut kaŋ i me nedigoŋ’walaŋ gigitŋiŋ nadilat.” Unduŋ yoŋa Jesu kakaŋdok kwanaimiŋ hinek tuguk.
Jesudi meeniŋ 5 tausen nanaŋe yemtoiguk
(Matiyu 14:13-21; Mak 6:30-44; Jon 6:1-14)
10 Aposel heki kwanaide yeniŋkulu ugiŋdi kwanai tubudapmaaŋ udaneeŋ buŋa nemenemek tigiŋ hogohogok u Jesu nimbu nadiguk. Nimbu nadiŋa mihiŋiye yanagila nehi hogok Besaidade ugiŋ. 11 Kaŋ metamdi u nadiŋa yehikeletaugiŋ kaŋ Jesudi yeninadifo tiŋa Bepaŋ’walaŋ Hatihati Kobulidok yeniŋa metam yagithinit noli yehitubu-kedebaguk.
12 Unduŋ ha-tulu mele folune mihiŋiyedi wooŋ niŋgiŋ, “I kwet fiileŋ ale metam agaŋ yeniŋkulune yokwet gineŋ be diniyeti tiŋa ikiŋneŋ wooŋ yot, nanaŋe, ime yehitubu-mintaneŋ.”
13 Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Hidi hide nemek nanaŋdok neeŋ yembu naneŋ.”
Unduŋ yoguk kaŋ mewoidibo yogiŋ, “Indi adi belet yawe kohofukuŋ eŋ pisi lufom hogok boihakam. Tiŋa indi metam fee yendok nanaŋe deti tuwanim.” 14 (Mewoi hogok kunakunathik 5 tausen).
15 Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Metam yehidaneu 50-di bop niŋ, 50-di bop niŋ tiŋa itneŋ.”
16 Unduŋ yenimbune mihiŋiye u tubudapmaune belet yawe kohofukuŋ eŋ pisi lufomuk u moŋgola dadiyeeŋ kunum foloŋ diweeŋ Bepaŋ niutumbaaŋ metam daneyemdok yoŋa wobuŋa mihiŋiye yembune daneeŋ yemtaugiŋ. 17 Kaŋ metam hogohogok naaŋ tuwot tubune mihiŋiyedi nadikidiki u bondibondi 12 kadahitokogiŋ.
Pitadi Jesu’walaŋ mebi yobihikuk
(Matiyu 16:13-28; Mak 8:27–9:1)
18 Heleniŋ Jesu adi mihiŋiye dut hatiŋa ne hogok ninadi kwanai tuguk. Tiŋa mihiŋiye indiŋ yeninadiguk, “Metamdi nutok dediŋ naniiŋ?”
19 Kaŋ adibo niŋgiŋ, “Nolidi Jon Imeyout Tububihit yoiŋ eŋ nolidi Ilaija yoiŋ, eŋ nolidi Jelemaiya yoiŋ, kaŋ nolidi polofet komi niŋ kaikaaŋ pilakuk yoiŋ.”
20 Unduŋ yobune nehibo yeninadiguk, “Kaŋ hidi hide nutok dediŋ naniiŋ?”
Unduŋ yeninadiune Pitadi yoguk, “Du Bepaŋ’walaŋ Kilisto, kwetfoloŋ metamdok Tubuloda-me kameune bubundok yofafaŋeguk uŋakoŋ.”
21 Unduŋ yobune Jesudi mede i nebek nemu yenimbihitdok hinek yoŋa yenihep tiŋa indiŋ yeniŋguk, 22 “Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapum heki eŋ Yodoko Mede hinale heki tiŋa Judahi’walaŋ me wapuhi noli adi Me Kobumuŋ medeŋiŋ mu nadiŋa folofigita wapum miŋa ulukumuneeŋ, iŋgoŋ helebufa lufomkulitniŋ dapmaune kotigoŋ kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilalaak.”
23 Unduŋ yoŋa metam wanaŋ yenimbu buŋa bopneune tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Nebek niŋdi nu nehikelewe nadiŋa ne’walaŋ weleŋ diniŋ nadinadi be sigiŋ diniŋ nadinadi wabidapmaaŋ helemahelemaŋ koloŋdabekŋiŋ bemŋa nu nehikeleluwaak.
24 “Biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ. Nebek niŋdi hatihatiŋiŋ netok kahilewaak adi fiit timimbaak. Be nebek niŋdi nutok tiŋa hatihatiŋiŋ bikabaak adi hatihati folooŋ kahilewaak. 25 Me niŋ kwetfoloŋ diniŋ bomboŋdok nadigalika tiŋa weleŋ kuyaniŋdok mu nadiŋa, be Bepaŋ sigilulum timiŋa hatiŋa wooŋ hatihati folooŋ hinek deti kahilewaak. U tuwot moŋ hinek. 26 Eŋ nebek niŋ kobuk nai indidegoŋ na be medene indi sigilulum tinimbaak adi nu maaŋ udaneeŋ aŋelo uŋgoniŋ hekidut kunum namandap saŋiniŋ uŋgoniŋnit buneemneŋ, me be tam u sigilulum timimbaat. 27 Biyagoŋ hinek hanilat. Metam i ikiiŋ noli kumuŋ mu tiŋa hogok hatiŋa Bepaŋ’walaŋ Hatihati Kobuli mintadakaleune kaneeŋ.”
Jesu adi folonamandap ne’walaŋ miŋgoŋ tubumintaguk
(Matiyu 17:1-8; Mak 9:2-8)
28 Mede unduŋ yeniŋa hatibune Sonda kubugoŋ dapmaune Jesudi Pita, Jon, agaŋ Jems yanagila ninadi kwanai tine kweboboe foloŋ logiŋ. 29 Looŋ Bepaŋ ha-ninadilune Jesu namanda uŋgoniŋ tiŋa tinahukutŋiŋ adi fafau niyaniyaŋ holiholiŋenit hinek tuguk.
30 Unduŋ tubune nai uŋaniŋgoŋ meyat lufom dut mede yonadi ya tigiŋ. 31 Meyat u Moses dut Ilaija, adi kunum saŋiniŋ hautanit wanaŋ mintaaŋ yakumuk. Mintaaŋ yali Bepaŋdi yohebet timiŋguk wondok tuwot Jesudi keletawooŋ Jelusalem uŋoŋ tubudapmaaŋ kwet i bikabaak wondok yonadi yatigiŋ.
32 Kaŋ Pita tiŋa me noliŋiyat adi damo deihakiŋ ala pilali Jesu kunum diniŋ holiholiŋeŋiŋ kaŋ meyat lufom adi maaŋ Jesu dut noŋgoŋ yalune yabugiŋ. 33 Tiŋa meyat adi Jesu bikabuŋa uuŋdok tubune Pitadi Jesu indiŋ niŋguk, “Wapum, kedem hinek indi maaŋ iŋgoŋ hakam, ale yoholaŋ lufomkulitniŋ manim, noli dutok, noli Mosesdok agaŋ noli Ilaijadok.” (Mede u mu nadidakaleeŋ hogok yofit tuguk.)
34 Mede yayolune mulukwaŋdi buŋa yehitumulune Jesu mihiŋiye adi munta tigiŋ. 35 Munta tiŋa yanadilune mulukwaŋ gineŋ mede niŋ indiŋ mintaune nadigiŋ, “Yadi na’walaŋ Mihine hinek, ale hidi adi’walaŋ medeŋiŋ nadimiyaneeŋ. Adi kwanai wendogoŋ tubudakalegut.”
36 Mede unduŋ nadiŋa kaune uŋoŋ Jesu ne hogok yakuk. Kaŋ u kaŋ Pita heki adi nai uŋaniŋ nemek u mintaguk u nebek nemu yeniŋgiŋ.
Jesu nadisukilitimiŋa yabap yeniŋkelekutdok yeniŋguk
(Matiyu 17:14-23; Mak 9:14-32)
37 Kweboboe foloŋ hakiŋ ala heleune fogiŋ kaŋ metam bop wapumdi Jesu buŋa kagiŋ. 38 Kaŋ me niŋdi lekiŋgoŋhik gineŋ yali indiŋ katiguk, “Hinale, i kaweŋ. Nu mihine i fiit tubulodaweŋ yo ganilat, nu mihine kubugoŋ-kabe uŋakoŋ. 39 Ala yabap feŋ fomilak wendi fomimbune sukuleeŋ yakawe tolak, tiŋa kwetfoloŋ tukulune maaŋ hali maŋiŋ faik tilak. Tiŋa yabapdi folofigita wapum hinek miŋa pilap mu bikabulak. 40 Unduŋ doktiŋa mihigeyedi kelekutneŋ yeniŋat kaŋ niŋkelekuliŋit iŋgoŋ mu labu bu uŋak.”
41 Unduŋ yobune Jesudi indiŋ yenintoguk, “Gweheye bilakenehi hidi, detiŋa nadisukilitihik kuyaniŋ kabe! Nai dedigoŋ hidut hatiŋa hanimbe nadisukilitineeŋ? Mihige u nagila iŋgoŋ bu!”
42 Mihi u nagi bulune yabapdi pilap hinek tukulune maaŋ kwetfoloŋ hakuk. Kaŋ Jesudi yabap hogoli niŋkulune uune mihi u tubukedebaaŋ koti beudok miŋguk.
43 Unduŋ tubune metam hogohogok adi Bepaŋ’walaŋ saŋiniŋ u kaŋ boho tigiŋ. Metam adi Jesudi nemenemek tuguk u kaŋ boho tiŋa tulune adi mihiŋiye indiŋ yeniŋguk, 44 “Nemek niŋ hanimbit u kaule mu tineeŋ. Me Kobumuŋ adi kwetfoloŋ me’walaŋ kohohik foloŋ kameneeŋ.” 45 Adi unduŋ yenimbune mede wendiniŋ mebi hebihat tuguk doktiŋa mu nadidakalegiŋ. Unduŋ tiŋa mede wendok ninadineŋ yo nadigiŋ iŋgoŋ munta tiŋa wabi tigiŋ.
Jesu mihiŋiye nehi’walaaniŋ nediyeŋ loloŋnit hinek tilak yoŋa kiloŋkiloŋ tigiŋ
(Matiyu 18:1-5; Mak 9:33-40)
46 Jesu mihiŋiye adi’walaaniŋ me nediyeŋ loloŋnit hinek tilak yoŋa nehi uŋgoŋ siwenegiŋ. 47 Kaŋ Jesudi maŋgoŋde siwenegiŋ u agaŋ nadiŋa wapmihi-kabe niŋ nagila buŋa lekiŋgoŋhik foloŋ kameune yalune indiŋ yeniŋguk, 48 “Nebek niŋ nu wotnene foloŋ wapmihi indiniŋ momooŋ timiluwaak u nu tinamuluwaak, eŋ nebek niŋ nu momooŋ tinamuluwaak u me napmeune bugut timiluwaak. Nebek niŋ hidi’walaaniŋ adi wougigitnit mokit eŋ fofoŋnit hinek adi yadi loloŋnit hinek tilak.”
49 Kaŋ Jondi indiŋ niŋguk, “Hinale, indi me niŋ du wohoge yoŋa yabap yehikeleune kamun, iŋgoŋ adi indut tomboyoula du wanaŋ mu gehekeleyaulak doktiŋa moŋ nihemun.”
50 Unduŋ yobune Jesudibo niŋguk, “Moŋ, mu nihedok. Nebek niŋ mik mu tihamulak adi yadi hidi’walaŋ nohik.”
Samaliyahidi Jesu eŋ mihiŋiye yot kameheyemgiŋ
51 Jesu kotigoŋ kunum gineŋ udanedok naiŋiŋ dulaune Jelusalemde loloŋdok nadikwambundaŋ yoguk. 52 Unduŋ yoŋa me noli yeniŋkulune timeŋ ugiŋ, wooŋ Samaliyahi’walaŋ yokwet niŋ gineŋ nemenemek tiulidoko tine ugiŋ. 53 Iŋgoŋ uŋahi adi Jelusalemde we yoguk doktiŋa uŋoŋ mu uuŋdok yoŋa nihep tigiŋ.
54 Unduŋ tubune Jesu mihiŋiyat Jems dut Jondi u kaŋ Jesu niŋgumuk, “Wapum, du kedem yobeŋ kaŋ kunum gineniŋ kudup yodene fooŋ yehidadapmawek.”
55 Unduŋ yogumuk kaŋ Jesudi udaneeŋ unduŋ mu titiŋdok yoŋa moŋ yenintoŋa 56 yokwet noli gineŋ une ugiŋ.
Inde’walaŋ titiŋ u ulatifooŋ Jesu didimeniŋgoŋ takalidok
(Matiyu 8:19-22)
57 Talipmeŋ ulune me niŋdi Jesu niŋguk, “Nu du dambedambek waaŋ kaŋ wondok tuwot gehikeleyawaat.”
58 Unduŋ yobune Jesudibo niŋguk, “Kamo moiŋ heki adi kawade ginaneŋ ikiiŋ eŋ bagi heki adi yohineŋ ikiiŋ iŋgoŋ Me Kobumuŋ adi deila hakula titiŋdok kweli nemoŋ.”
59 Unduŋ niŋa me niŋbo nehikeleweŋ niŋguk, iŋgoŋ me u yoguk, “Wapum, nadiune timeŋ wooŋ batne wenefulaŋa bit.”
60 Unduŋ yobune Jesudi niŋguk, “Dabaŋ u biune dabahi noliyedi wenefulaneŋ. Eŋ du adi wooŋ Bepaŋ’walaŋ Hatihati Kobutdok gigit yohautaweŋ.”
61 Me niŋdibo yoguk, “Wapum, nu kedem gehikelewit iŋgoŋ timeŋ wooŋ wapmihi tamne, ‘agaŋ ulat’ yeniŋa bit.”
62 Unduŋ yobune Jesudi niŋguk, “Me niŋdi kwanai titawooŋ kotigoŋ udaneeŋ sigisigi diwelak undiniŋdi Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ hatihati kobut diniŋ kwanai titiŋdok tuwot moŋ.”