22
Hɨrak ketpor kar ik: “Nai yinan mɨt iuwe, mɨt nai ne watiu, yi eiyɨmtau hɨm hi hetpiyem te yi ap aitɨp hi hahi.” Hɨr nemtau Pol ketpor keriuwe hɨm mɨr Hibru, hɨr nekintɨp wɨre wɨre te Pol wen ketpor kar ik: * Ap 5:34; Ro 10:2“Hi hetpi werek. Hi ke weiwɨk me Isrel, miye pai wina weit wit Tasas ke provins Silisia te hi han hau in ere hi iuwe. Mɨtɨk iuwe niuk mɨrak Gameliel keteikno menmen markeik te hi hises hɨm me Moses kerek nɨpaa maamrer nai nisesim. Hi hises menmen im hises God iuwe har ke yi mɨt in yi yisesim. * Ap 8:3, 22:19Hi hewaank mɨt enipi hɨr naa nentar hɨr nises hɨm me Krais. Hi esenkek his hɨt me mɨt miyapɨr hatɨp mɨt plisman hɨr newɨri nekre wɨnak enuk. Mɨtɨk iuwe pris kinɨn naanmɨpre mɨt pris han hɨrak ketike mɨt iuwe ne kaunsil hɨr nanwepyapɨr hi hatɨp werek. Nɨpaa hɨr neweto tɨwei hɨr newisɨk ken mɨt han ne weiwɨk maiu neit Damaskas te hi epei hen en ehɨthis mɨt miyapɨr kerek nises hɨm me Krais, hi hesenkeki heriyei heri hen Jerusalem te mɨt iuwe en nanɨp.
Pol katɨp mɨt karkeik hɨrak kises hɨm me Krais
“Hi wen hepno menep Damaskas wepni kau nɨmɨniuwe, wasenum si meke nepni man mɨr mewenkɨka. Hi henkewɨn hɨwaai tɨ hi hemtau hɨm ke mɨtɨk ketpo, ‘Sol, Sol ti henmak te ti herewaank?’ Hi pɨke hitɨwekhi, ‘Mɨtɨk Iuwe ti keimɨn?’ Hɨrak kar ik: ‘Hi Jisas ke Nasaret kerek ti herewaank.’ Mɨt nan netikewa nɨr si te ap nemtau hɨm ke mɨtɨk werek werek au.
10 “Hi hitɨwekhi har ik: ‘Mɨtɨk Iuwe ti hanhan hi erɨak mekam?’ Hɨrak kar ik: ‘Ti ekrit eno wit Damaskas. Ti ehɨt ein te mɨtɨk kaknen kakɨtput menmen God kakɨhimɨtanem ti erɨakem.’ 11 Hi ap hɨr ein ein hentar si epei mɨr iuwe hi nanamɨr toto te mɨt nan netikewa netauhis neriya haiu mariyan men Damaskas.
12 “Mɨtɨk hak kau en niuk mɨrak Ananaias. Hɨrak mɨtɨk yaaik kises hɨm me Moses te mɨt yapɨrwe ne weiwɨk maiu ein hɨr han kitet natɨp hɨrak yaaik. 13 Mɨtɨk ik kan kerp kerepta ketpo kar ik: ‘Kai yinak Sol, ti pɨke ehɨr ein ein.’ Hɨrak katɨp epei au, wasawas hi hɨr ein ein te hi hɨrek. 14 Hɨrak ketpo kar ik: ‘Mɨtɨk Iuwe God ke maamrer naiu hɨrak kehimɨtenut te ti ertei menmen hɨrak hanhan kakrɨakem, kehimɨtenut ti hɨr Mɨtɨk Yaaik kerek kɨrɨak menmen me God, ti epei hemtau hɨrak ketput keriuwe hɨm mɨrak. 15 Maain ti eno etɨp mɨt miyapɨr yapɨrwe ewepyapɨr menmen ti epei hemtewem epei hɨrem. 16  * Ap 2:21; Ro 10:13In ek ti ap ehu au emɨt! Ti ekrit te hi ekɨrit. Ti enɨne Mɨtɨk Iuwe God ehitɨwekhi te hɨrak kakɨsak menmen enum ti hɨrɨakem.’
God kehimɨtan Pol kaktɨp mɨt ap ne Isrel hɨm yaaim me Krais mamno mɨt ap ne Isrel
17 “Hɨrak ketpo epei au, hi pɨke hen wit Jerusalem. Hi heit wɨnak iuwe ke God in hi hitehi God menmen. Hi hitehi God menmen, hi hepu hi hɨr menmen mar ke hi hɨtyak, 18  * Ap 9:29-30Mɨtɨk Iuwe Krais ketpo kar ik: ‘Ti ekrit waswas enaaiwɨr wit Jerusalem entar mɨt miyapɨr in ap enɨmtau hɨm ti etporem me hi.’ 19  * Ap 8:3, 26:9-11Hi pɨke hetpɨwek har ik: ‘Mɨtɨk Iuwe, hɨr epei nertei hi epei hen herer wit wit wɨnak mɨt nererik nekine hɨm me Moses nekrerem, hi hen en heithis mɨt miyapɨr hɨr nises hɨm mit, hi hanɨp. 20  * Ap 7:58, 8:1Nɨpaa mɨt nenep mɨtɨk kewepyapɨr hɨm mit niuk mɨrak Stiven hi herp menep atɨp hɨram yaaim te hɨr nakɨp kaa. Hi hetenen laplap saket me mɨt hɨr newɨr nan nakɨp. Hi etpor menmen mit hɨr enɨmtewem.’ 21  * Ap 9:15, 13:2Au, Krais pɨke ketpo kar ik: ‘Hɨram menmen weinɨm. Hɨr ap te nanɨmtau hɨm mit au. Ti eno entar hi eriuwetit ti eno yanɨmɨn ewepyapɨr hɨm mai mamno mɨt ap ne weiwɨk me Isrel.’ ”
Mɨtɨk iuwe ke ami naanmɨpre Pol
22  * Ap 21:36Mɨt yapɨrwe ein nemtau Pol ere hɨrak katɨp menmen me hɨrak kewepyapɨr hɨm me mɨtɨk iuwe katɨp mɨt ap ne weiwɨk me Isrel ketporem. Hɨrak ketpor menmen im, hɨr han enuk nɨnap hɨm iuwe nar ik: “Yi eikɨp eki. Yi ap eiwisɨk kaku tɨ au ekɨt!” 23 Hɨr nɨnap newep laplap mɨr neteikɨn hɨr han enuk wɨsenuk newɨr toni waniu (o win) men niu. 24 Hɨr newɨr toni waniu (o win) men niu, mɨtɨk iuwe ofisa ke ami katɨp mɨt nɨrak neithis Pol neriyaak neiyɨk nanɨno nɨmɨn, hɨr nankɨp nanriuwe nɨpɨn ere hɨrak kakwepyapɨri nenmak te mɨt ne Isrel en nɨnap nesiuwe hɨm marim. 25  * Ap 16:37Hɨr netɨwekhis neriyaak neiyɨk nen nesenkɨkwek his mɨrak te hɨr nankɨp. Hɨr nesenkek his mɨrak nankɨp, Pol katɨp mɨtɨk kerek naanmɨpre 100 mɨt ne ami kitɨwekhi kar ik: “Hɨm mɨt iuwe ne Rom hɨr newisɨm matɨp hɨram yaaim te mɨt nanɨnep mɨtɨk kerek keit tɨwei yaan mewik kar ke mɨt ne wit Rom, te hɨr newisɨk ken wɨnak ke masistret wen au, hɨrak ap katɨp hɨrak enuk au?”
26 Mɨtɨk ik kemtau hɨm im Pol ketpɨwekem epei au, hɨrak ken kɨr mɨtɨk iuwe kɨrak hɨrak ofisa ke ami ketpɨwek kar ik: “Ti hɨrɨak menmen enum. Mɨtɨk eik e hɨrak ketenen tɨwei yaan mewik kɨre mɨtɨk ke Rom.” 27 Hɨrak katɨp epei au, mɨtɨk iuwe ofisa ke ami kan kɨr Pol kitɨwekhi kar ik: “Ti etpo ti hetenen tɨwei namba mewik kar ke mɨt ne Rom o au?” Pol kar ik:, “O, hi hetenen tɨwei har ke mɨt ne Rom.” 28 Mɨtɨk iuwe ofisa eik ketpɨwek, “Hi epei hewɨr pewek yapɨrwe te hi heit tɨwei yaan mewik hɨram matɨp hi hɨre mɨtɨk ke Rom.” Pol kar ik: “Miye wina te hi hɨre mɨtɨk ke Rom hentar miye haai hɨr netenen tɨwei namba mewik hɨr nɨre mɨt ne Rom.” 29  * Ap 16:38Wasenum mɨt kerek nankɨp nanitɨwekhi menmen hɨr nɨrɨr noknɨnan nenpɨn nekeipnɨwek. Mɨtɨk iuwe ofisa eik kɨnaain kentar hɨrak kertei Pol ketenen tɨwei kar ke mɨtɨk ke Rom, hɨrak kesak hɨm lo me Rom hɨrak epei kesenkekik keriuwe sen. Mɨt iuwe ne Rom neriuwesɨs mɨt nanrɨak menmen im me mɨt ne Rom.
30 Mɨtɨk iuwe ofisa hanhan kertei werek menmen mɨt ne Isrel hɨr nesiuwe hɨm Pol, te wɨ ham hɨrak katɨp mɨt nɨrak nenke sen me Pol, hɨrak kesiuwe mɨtɨk ken katɨp mɨt iuwe pris netike mɨt han en ne kaunsil nanrerik nanu. Epei au, hɨrak keithis Pol keiyɨk ken kewisɨk kerp ninaan me mɨt ne kaunsil ketpor menmen.

*22:3 Ap 5:34; Ro 10:2

*22:4 Ap 8:3, 22:19

*22:16 Ap 2:21; Ro 10:13

*22:18 Ap 9:29-30

*22:19 Ap 8:3, 26:9-11

*22:20 Ap 7:58, 8:1

*22:21 Ap 9:15, 13:2

*22:22 Ap 21:36

*22:25 Ap 16:37

*22:29 Ap 16:38