Foim ken foron
Aposel
Orek Famu
Buk igii, Luk i siit u. I tungtugus na Rokap na Fafas ulo Iesu Karisito ae i siit ta u. Na Foim ken foron Aposel, kere par u le Tanwa Kalkaluu i farakrakai berberat na fafausum isi fafas ini Rokap na Fafas lo Iesu.
Buk igii i famalal u le lotu ke Karisito i tanwara na Iudaia ke nami ka sarara una foron falifu tikii na piklinbat. Foron tom unune famu, ri fan Iudaia sau. Ri wol le lotu ke Karisito kiri keskes sau ma biil ken fanu tikii. Isau le namih, God ka famalal u le lotu kia, i ken fanu tikii (Par Aposel 10). Fale sikin Iudaia ae ri foron tom unune, ri ier isi foron tom unune ae biil ri fan Iudaia, rin mi na nagogon ken fan Iudaia. Sinangun kiit pununfon fanu tamat i e nenge nagogon ae ri ier isi fale fanu keskes rin mi lo. Isau le aunbiing foron famfamu na lotu ri ka kiis turim, ri ka somangat le ti fale nagogon sau, foron tom unune ae biil ri fan Iudaia rin mi lo (Par Aposel 15).
Nenge tier laumet sabin ae buk igii i use u, e foim ken Tanwa Kalkaluu. Tanwa Kalkaluu i tapiek na biingen Pentikos ke ka susuef famu ulon berberat na fafausum ke Iesu ma ka ta rakrakai sing ri.
Buk igii i ororek sabin isi foim ke Pol ke na Rokap na Fafas ae i fafas ini na ifuun e falifuh.
Luk i la tura Pol na fale ninla kia (Par Aposel 16:10-17; 20:5-21; 27:128:16).
Buk Aposel i aragii:
1:1-14 Farfarop na orek ke Iesu usuf berberat na fafausum kia
1:15-26 Ri kiis nene isi Tanwa Kalkaluu
2:1—8:3 Berberat na fafausum ri fafas na Ierusalem
8:4—12:25 Berberat na fafausum ri fafas na Iudaia ke na Samaria
13:1—14:28 Ninla famu ke Pol
15:1-35 Foron famfamu na lotu ri kiis turim na Ierusalem
15:36—18:22 Fawu u e ninla ke Pol
18:23—21:16 Fatuul u e ninla ke Pol
21:17—23:22 Ri luse Pol na Ierusalem
23:23—26:32 Pol i kiis na kamkabet na Sisaria
27:1—28:30 Pol i la una Rom
1
Iesu i Fas ri isi rin Nene Tanwa Kalkaluu
Luk 1:1-4Tiofilus,
Na buk famu kiak,* Buk famu, i e Rokap na Fafas ulo Iesu Karisito ae Luk i siit u ia siit foron tier tikii ae Iesu i tel ta u ma ka fausum ta fanu ini tina tanwaran foim kia, pang na aunbiing God ka telpes u una kukulii. Famu na aunbiing God i telpes u una kukulii, i tapiek ta sing foron aposel kia ae i tim pes ta ri, ke ini rakrakai ken Tanwa Kalkaluu ka patrai ri ini sani rin tel u. Nami na fangungut ae i kalsakai ta u na minet kia, ka tapiek sing ri ma ifuun e fakileng ka fatapiek u, una finngas u le tekentu tom i liu. I famam tapiek sing ri na ifet e sangful e biing ma ka fas ri ini matanfuntih ke God. Luk 24:49Nenge aunbiing ri kiis turim ma ri ka ienien la, ke Iesu ka fas ri aragii, “Gong gam la koseng Ierusalem, isau le gamen nene isi falimlim ke Tata, arae ia fas ta gam ini pakanini. Metiu 3:11; Mak 1:8; Luk 3:16; Jon 1:33Jon i tel ta bapitaiso ini dan, isau le biil in sawin, ke gamek kep bapitaiso ini Tanwa Kalkaluu.”
Aunbiing ri la turim, ri ka diik u aragii, “Be, Kumguui, na aunbiing mang ae on ta fafis matanfuntih usuf fan Israel?” Na aunbiing ae, fan Israel ri kiis na piklin matanfuntih na Rom, pesu ri ka wol le Iesu mang in fasengsegeng ri koseng fan Rom
Ka kiliis ri aragii, “Biil e tier kimi isi gamen usum na foron aunbiing ke na foron biing ae Tata tom i luun ta u ini rakrakai kia. Metiu 28:19; Mak 16:15; Luk 24:47,48Isau le gamen kep rakrakai aunbiing Tanwa Kalkaluu in susuef ulo gam. Ke gamek famalal iau na Ierusalem, na foron falifu tikii na Iudaia, na Samaria ke na foron falifu tikii na piklinbat.”
Iesu i Tatkau una Kukulii
Mak 16:19; Luk 24:50,51Aunbiing Iesu ka orek tikii tah, ke God ka kep fatatkau u na matri ma nenge laukaf ka afit pes u ke biil mang ri par u.
10 Aunbiing ri parpar la biitom nami ubase na bat, fanpil iwu e kaltu ae kilkiliis kiru i pos tikii, ru ka tipiek naisri. 11 Ke ru ka tarah, “Fan Galili, isi sani gam ka soti aga ma gam ka parpar la una bat? Iesu sau ae God i kep ufu koseng gam ubase na kukulii, in fis sabin arae sau gam par ta u i la una kukulii.”
Matias i Kep Sala Iudas
Metiu 27:3-10
12 Namih, foron aposel ri ka fis tina pungpung ae ri foteng u ini Olif una Ierusalem. Pungpung ae i fatat Ierusalem sau ifasi aragii nenge kilomita. 13  Metiu 10:2-4; Mak 3:16-19; Luk 6:14-16Aunbiing ri ka tapiek, ri ka fen na fel ubae na mawe na falifu tom ae ri kiis la lo. Foron aposel ae ri tinaiwa e, Pita, Jon, Jems, Enru, Filip, Tomas, Batolomiu, Metiu, Jems kalalik ke Alfius ke Saimon ae i nenge Silot Silot, i nenge uh na fanu ae biil ri ier isi kiis na piklin matanfuntih tina Rom ke Iudas kalalik ke Jems. 14 Ri turan fale kelefin, Maria tina Iesu ke foron tualik e Iesu sabin, ri sising turim la ini tikii sau e wolwol.
15 Na aunbiing ae, Pita ka soti na fatpoton nenge mar ini wu e sangful e tom unune, ae ri kiis turim tah ma ka tarah, 16 “Foron tuaklik, pakanini Tanwa Kalkaluu i susuef ta ulo king Dewit ke ka use famu ta sani in tapiek lo Iudas, ae i famu pes ta fanu isi luse Iesu. Ma igii orek ae na Buk na Gogoh ka suut mang. 17 Iudas i neng lo kemem ma i foim ta tura kemem.”
18  Metiu 27:3-8Iudas i kep ta pitkalang ae ri suat ta u isi sinang laulau kia ke ka fiil nenge sun nanal. Nami ka luut aiwa ini posong na mata, ma bala ka tampaek ke saka ka bereng sararah. 19 Fanu tikii na Ierusalem ri ka ongen u ke ri ka foteng sun nanal ae ini Akeldama. Na orek kiri kamtina le, Nanal na Dah.
20  BukSong 69:25; BukSong 109:8Ke Pita ka tarah, “Ri siit ta u na Buk Seksek aragii,
‘Fel kia in pungu
ma biil tikas una kiis lo.’
Nenge orek sabin ri siit ta u i aragii,
‘Nenge kaltu keskes in kep sala na foim kia.’
21  Metiu 3:16; Mak 1:9; 16:19; Luk 3:21; 24:51Pesu, in rokap le keren tim pes tikas lon fanu ae ri kiis la tura kemem na foron aunbiing tikii ae Kumguui Iesu i kiis ta tura kemem, 22 tipes u na aunbiing Jon i baptais Iesu, pang na aunbiing God ka kep fatatkau u koseng kerer. I rokap le tikas lo ri ae i par ta foron tier tikii Iesu i tel ta u, in famalal apaptifis ke Iesu tura kerer.”
23 Ke ri ka tus iwu e kaltu, Josep ae ri foteng u la ini Barsabas, nenge asa sabin e Jastus, ru e Matias. 24 Namih, ri ka sising aragii, “Kumguui, o usum na wolwol ken fanu tikii. Finngas kemem ini se lo ru ae o ka tim pes ta u 25 una kep sala Iudas arae nenge aposel, foim ae Iudas ka la koseng ta u, una falifu tom ae ifasi ulo.” 26 Ri ka siit asru na iwu e fat isi rik tim pes tikas lo ruh. Ma fat ae asa Matias lo, ka luut famu ke ri ka wes turim u turan sangful ini tikii e aposel.

1:1: Luk 1:1-4

*1:1: Buk famu, i e Rokap na Fafas ulo Iesu Karisito ae Luk i siit u

1:4: Luk 24:49

1:5: Metiu 3:11; Mak 1:8; Luk 3:16; Jon 1:33

1:6: Na aunbiing ae, fan Israel ri kiis na piklin matanfuntih na Rom, pesu ri ka wol le Iesu mang in fasengsegeng ri koseng fan Rom

1:8: Metiu 28:19; Mak 16:15; Luk 24:47,48

1:9: Mak 16:19; Luk 24:50,51

1:13: Metiu 10:2-4; Mak 3:16-19; Luk 6:14-16

1:13: Silot, i nenge uh na fanu ae biil ri ier isi kiis na piklin matanfuntih tina Rom

1:18: Metiu 27:3-8

1:20: BukSong 69:25; BukSong 109:8

1:21: Metiu 3:16; Mak 1:9; 16:19; Luk 3:21; 24:51