3
Solanŋi akingö köna ölŋi mi kewö:
O urumeleŋ alaurupni, keu kötŋi kewö toroqeba jimam: Mönö Kembubuk qekötahöba söŋgaiba malme. Keu mi dumŋe kunbuk ohom eŋgimamgöra qahö ölan nöhöza. Ambazip tosatŋan tilipköm eŋgibepuköra mi ohom eŋgibiga ölöp dop kölja. Zioz nup meme ambazip bölöŋi yeŋgöra mönö galömŋini memba malme. Yeŋön urumeleŋgö kopa ambazip sutŋine liliköba uruŋini kuŋguba kewö jimakze, “Anutugö buŋaŋi akŋegöra mönö aiwesökŋi sileŋine yandime.” Mewö kapaŋ köla keuyök jiba kiam ewö kohop köla “Könagesö walŋi akzin,” jiba öne töhön jimakze.
Yeŋön Anutugö jeŋe qahö diŋgize. Sileŋine aiwesök miyök yandim eŋgigetmö, ölŋan mönö neŋgöreŋ kewö asuhuyök: Anutugö Buŋa keuŋan urunini mesiŋnöhi, neŋön mönö yaŋgö urumeleŋ könagesö ölbölŋi aka maljin. Anutugö qetŋe silenine aiwesök al neŋgigeri, neŋön miaŋgö qakŋe qahö kinda tönguba möt narimakzinmö, Kraist Jisösnöŋ amöt qem neŋgiyöhi, miaŋgöra mönö silenini mem öŋgömakzin. Anutugö Uŋa Töröŋan inahöm neŋgiiga amqeba Anutugö waikŋi memba möpöseimakzin.
Tosatŋan sileŋinaŋgö yuainöŋ tönguba Anutugö buŋaŋi akingö möt narizei, nöŋön mönö i eŋgoŋgitzal. Miaŋgöra ölöpŋanök korua ewö terereŋgöba gingini memba wahöta aiweliköbileŋak. * Apo 23.6; 26.5; Rom 11.1, 6; Apo 8.3; 22.4; 26.9-11Nöŋgö aködamuni kewö: Nöŋön Israel ambazip kambu uruŋe jitŋememe kun akzal. Isik bömöni qetŋi Benjamin. Iwinamni Hibru ambaziwa. Nöŋön yetköreŋök ahuba Hibru azi ölŋi akzal. Asuhuba ahöbiga wehön 8 aiga miaŋgöreŋ sileni yandiget. Farisi aka malalaŋgöra Mosesgöreŋ Köna keu mi törörök wuataŋgömamgö kapaŋ köla malal. Farisi mala urunan uturuŋgöba könöwiiga urumeleŋ könagesö mi ölŋa sesewerowero ak eŋgiba malal. Mosesgöreŋ Köna keu tem köla wuataŋgöba diŋdiŋi akinak ewö, nöŋön mönö miaŋgö dop köpösihitkö keuŋi qahö solanŋi malal.
Yuai mi mötpi öŋgöiga miaŋgöreŋ tönguba möt nariba malalmö, uruni meleŋda mi pakpak mosöta zueŋ jizal. Nalö kewöŋe Kraistnöŋ amöt qem niŋgii letorali, miaŋgöra mönö mötpi öŋgömakza. Kembuni Kraist Jisös möt kutuba oyaeŋkoyaeŋ akŋami, mi möt kewötpiga bohonŋi öŋgöŋgöŋi ewö akza. Miaŋgöra malmalni walŋaŋgö aködamun yuaini pakpak mi Kraist toroqeba miaŋgöreŋ mosöta zueŋ jizal. Kraist miwikŋaiba nöŋgöreŋ yuai pakpak mi mötpiga nesak irip töhön ewö aiga qepureiba andöne gilal.
Tosatŋan “Mosesgöreŋ Köna keu tem köl teköba mewö miaŋön naninak diŋdiŋi akin,” jizemö, nöŋön dop miaŋgöreŋ solanŋi kunbuk qahö maljal. Nalö kewöŋe Kraist möt naribiga Anutunöŋ mewö miaŋön keuni jim teköi solaniba maljal. Mötnarip qakŋe malbiga Anutunöŋ ak kömum niŋgiba jim kutuiga siŋgisöndoknaŋgö keuŋan kömuiga maljal. Kraistpuk qekötahöba kinda malbiga Anutunöŋ nöŋgö könaŋamni mewö miwikŋaimapköra kapaŋ kölakzal.
10 Nöŋön Kraist kewö möt kutumamgöra kapaŋ kölakzal: Sihimbölö möröhaŋgöreŋ yambuk toroqemamgö jöjörözal. Sihimbölö möta kömuyöhi, nöŋön tandök miyöhök kömumba mewö miaŋön yaŋgö tandök ewö akŋamgö jöjörözal. Kömumba wahöröhi, yaŋgö ösumŋi miaŋön mönö tilimgöm niŋgiiga köhöimamgö mötzal. 11 Kömumbiga Anutunöŋ mem gulim niŋgii kömupnöhök wahötmamgö jörömqöröm akzal. Mewö.
Mönö aoŋgitnöŋ kapaŋ köla tohotnöŋ anme.
12 Nanaŋgöra kewö qahö jizal, “Anutunöŋ tohot alöhi, miaŋgöreŋ lök kaŋgota urumeleŋgö aködamunŋi pakpak miwikŋaiba maljal.” Mewö qahö aka maljalmö, Kraist Jisösnöŋ luhut ala nömeyöhaŋgöra mönö oyaeŋkoyaeŋi buŋa qem aŋgumamgöra kapaŋ kölakzal.
13 O urumeleŋ alaurupni, Anutugö tohot miaŋgöreŋ qahö aŋgot teközali, mi mötzal. Mohot kewöya möta ahakzal: Yuai köteköba andö qeali, mi ölum nuŋguiga Anutunöŋ yuai mesoholne ali ahözawi, mönö miaŋgöreŋ göröken ösumnan anmamgö awöweŋgömakzal. 14 Anutunöŋ euyaŋgöreŋ öŋgömamgö nohola tohotŋi mewö al niŋgiyök. Miaŋgöra Kraist Jisösnöŋ amöt qem niŋgiyöhaŋgöra nöŋön esapesapnöŋ köhöiba luhut ala Anutugö tohotnöŋ aŋgotpiga yaŋön ila jalö nöröpne köl niŋgima. Mi memamgöra awöweŋgöba tohot miaŋgöreŋ göröken diŋdiŋanök uraköba ösumni qezaköba kiŋkiŋgömakzal.
15 Miaŋgöra urugö aködamuninambuk akzini, Anutunöŋ nini körek mötmöt mohotkö qakŋe Kraist möt kutuba malbingö mötza. Keu kungöra mötmöt imbi murutŋi kun ahöm eŋgibawak ewö, Anutunöŋ mönö keu miaŋgöra denöwö mötketka dop köljawi, mi mewöyök jim indel eŋgima. 16 Mewö qahöpmö, eŋgöreŋ waimanjat bohonŋi mi kewö aiga dop kölma: Nini nalö köröpŋi me töröpŋi urunini meleŋda Anutugö könanöŋ mala korini, mönö ahakmemegö köna mohot miyök toroqeba aninga dop kölma.
17  * 1 Kor 4.16; 11.1O urumeleŋ alaurupni, nöŋön ahakmemeni ahakzali, iŋini mönö ni neka nöŋgö silikni mi wuataŋgöba malme. Neŋön silik ölöpŋi kondel eŋgiinga tosatŋan miaŋgö dop tiba öröm eŋgimakzei, iŋini mönö yeŋgöreŋ uba eŋgek kutuba malme. 18 Ambazip keleŋmaleleŋ yeŋön ahakmemeŋinan Kraist kerök ak waŋgiba nanŋini imbi-imbi laŋ malje. Maripomnöŋ kömuyöhi, miaŋgö könaŋi tim koyoŋaniba malje. Keu mi nalö gwötpuk jaŋjuŋ akepuköra jibi mötketmö, nalö kewöŋe mi sahöta imbilni eriga jizal.
19 Sileŋinaŋgö sihim kömbönaŋini bölöŋan bemŋini akza. Yuai gamuŋambuk ahakzei, miaŋgöra mötket öŋgöiga aködamunŋina aiga söŋgöröqök akze. Urumötmötŋini gölmegö yuainöŋ jöhögetka gwaröhöm eŋgii laŋ mala teteköŋe könöp sianöŋ geme. 20 Yeŋön emu gememö, tosatŋi neŋgö mindimindiri tohoŋnini mi Suepnöŋ eu ahöza. Gölmenöŋ kianŋi aka kusukŋanök mala Kembu Jisös Kraist Amötqeqe Toninan kunbuk asuhuba neŋguaŋgitmapköra mambörakzin. 21 Yaŋön neŋgöreŋ gölme silenini etqeqeŋi ki meleŋniga nanŋi Suep sile asakmararaŋambukö tandök akŋa. Kukösum mewöŋi mi Kraist ahöm waŋgiza. Yaŋön kukösum mewöŋi miaŋön ambazip aka gölme Suepkö öröyuai pakpak mi ölöp köhöiba memba et al neŋgiiga yaŋgö nembö bapŋe aninga galöm köl neŋgiiga malbin. Mewö.

*3:5: Apo 23.6; 26.5; Rom 11.1, 6; Apo 8.3; 22.4; 26.9-11

*3:17: 1 Kor 4.16; 11.1