11
Israel uruŋe urumeleŋ kambu moröŋi ahöza.
* Fil 3.5Miaŋgöra kewö qesizal: Anutunöŋ nanŋi könagesöŋi andö qem neŋgiyök me qahö? Mi qahöpmahöp! Nöŋön mewöyök Abrahamgö gwölönarökŋi kun akzal. Nanak Israel könagesögö kambu qetŋi Benjamin miaŋgö uruŋe maljal. Anutunöŋ nanŋi könagesöŋi qeljiŋe möwölöhöm neŋgiyöhi, nini mönö qahö andö qem neŋgiiga maljin. Kezapqetok azi Elaijagö (Eliagö) kösohotŋi mi Buŋa Kimbinöŋ ohogetka ahöza. Yaŋön Anutugö jeŋe Israel ambazip jim eŋgiba köuluköyöhi, iŋini keu kembaŋi mi mötze me qahö? Keu mi kewö, * 1 Kiŋ 19.10, 14“O Kembu, yeŋön mönö göhö kezapqetok ambazipurupki eŋguget kömugetka göhöreŋ jöwöwöl ohoho altaŋi altaŋi köndeŋmöndeŋget. Ni mohot nömosötket malbiga mömö-laköba mönömba nuŋgubingö jöjöröze.”
* 1 Kiŋ 19.18Mewö jiyökmö, Anutunöŋ mi möta mönö kewö meleŋ waŋgiba jiyök, “Gi nangok qahö maljanmö, nöŋön azi 7000 mewöŋanök sel jöhöm eŋgibiga nani buŋani aka bem muneŋi Bal i qahö simin köl waŋgiba göbuk toroqeba malje.” Keu miaŋgö dop nalö kewöŋe mewöŋanök Anutugö kambu moröŋi ahöza. Anutunöŋ kalem möriamŋaŋgö dop ambazip awamŋi möwölöhöm neŋgiiga maljin.
Kalem möriamŋan mönö nam köl waŋgiiga möwölöhöm neŋgiyök. Nini ahakmeme ölöpŋi aka memba malbinahi, miaŋgöra aka qahö möwölöhöm neŋgiyök. Gölme ambazip ahakmemeninan nam köl waŋgiiga möwölöhöm neŋgibawak ewö, yaŋgö kalem möriamŋan mönö yuai omaŋi akawak.
Miaŋgöra mönö denöwö jibinak? Israel könagesönöŋ solanŋi akingö kapaŋ köla malgetmö, solanibingö könaŋi mi qahö miwikŋaiget. Yeŋön qahöpmö, Anutunöŋ kambu moröŋi möwölöhöm neŋgiyöhi, neŋön kalemŋi mi miwikŋaiba solanŋi ahin. Tosatŋan mötmöt bölöŋan uruŋini gwözöŋni öne laŋ malje. * Dut 29.4; Ais 29.10Miaŋgö keuŋi mi Buŋa Kimbinöŋ kewö ohoget ahöza, “Gaun jeje malgetka Anutunöŋ öme qahö jöhöiga uruŋine geiga köhömuŋi aket. Yuai eka könaŋi ek kutubepuköra jeŋini mem sohoiga ömuŋ kölök. Keu kezapŋinan möta möt asaribepuköra mi mem gwözöŋnök. Mewö tönpin mala kota nalö kewöŋe mewöyök öne laŋ malje.” * Sum 69.22-23Kiŋ Deiwidnöŋ miaŋgö keuŋi kewö jii ahöza,
“O Anutu, yeŋön közölömbuaŋ ala nemba laŋ söŋgaimakze. Miaŋgöreŋ mönö eŋgek miwikŋaiba siŋgisöndokŋinaŋgöra simba alnöŋga eŋgimema.
Mönö nanŋini dumŋine tötaŋgöba et eŋguiga likepŋi meleŋ eŋginöŋga sihimbölö mötme.
10 O Anutu, gi mönö jeŋini mömbauba mem gömölinöŋga uba ekingö osime.
Mönö likepŋi meleŋ eŋginöŋga qakŋine öŋgöba lömböriiga sundan dop upköba malme.”
Deiwidnöŋ mewö köuluköyök.
Kian kantri yeŋön Anutugö ipŋi ölŋi aket.
11 Toroqeba kewö qesizal: Juda könagesö ölŋi yeŋön tötaŋgöba et eŋguiga uruŋinan gwözöŋniga ölöwakingö osime me qahö? Mi qahö osime! Et eŋguyöhi, miaŋön mönö Anutu möt kutubingö awöweŋgömegöra aka asuhuyök. Juda könagesö ölŋi yeŋön köna oŋgita et eŋguiga kian kantri yeŋön salupŋini aka uruŋini meleŋda Anutugö buŋaŋi aket. Mewö akeri, miaŋön uruŋini kuŋguiga miaŋgöra irimŋini seholiiga uruŋini meleŋmegö sihimŋan asuhumapköra aka mewö asuhuyök.
12 Juda könagesö ölŋi yeŋön köna siŋgiba et eŋguiga miaŋgöra kian gölmeŋi gölmeŋi yeŋön oyaeŋkoyaeŋ akingö könaŋi miwikŋaiget. Mi miwikŋaiba uruŋini meleŋda kötumötuet uruŋe maljemö, Juda könagesö ölŋi yeŋön tönpin mala Anutugö jeŋe qahö dop kölje. Könaŋgep Juda yeŋön mewöyök körek uruŋini meleŋme. Mewö asuhuiga Anutugö kötumötuetŋan sehiba keleŋmaleleŋ aukŋe asuhuma.
13 Nöŋön keuni ki Juda eŋgöra qahöpmö, kian kantri könagesö eŋgöra jizal. Nöŋön kian kantri eŋgöreŋ melaimelai azi aposol akzalaŋgöra “Nupni qetbuŋaŋambuk akza,” jiba mewö mötmörizal. 14 Nupni mi membi ölŋi asuhuiga uruŋini meleŋmakzei, nani Israel könagesöurupnan miaŋgö buzupŋi mötmegöra kapaŋ köla awöweŋgömakzal. Buzup keu miaŋön mohot mohot yeŋgö uruŋini kuŋguiga miaŋgöra irimŋini seholiiga uruŋini meleŋbingö sihimŋan asuhui meleŋgetka Anutunöŋ amöt qem eŋgima. Nupni qetbuŋaŋambuk mi mönö miaŋgöra aka kian kantri eŋgö sutŋine memakzal.
15 Anutunöŋ Juda kambu andö qem neŋgiiga miaŋgö ölŋan mönö kewö asuhuyök: Kian kantriŋi kantriŋi eŋön salupŋine aketka Anutunöŋ töwaŋini qeba eŋgömeiga alaurupŋi aket. Juda könagesö ölŋi yeŋön uruŋini meleŋgetka Anutunöŋ amöt qem eŋgiba möt aŋgön köl eŋgimawi, miaŋgö ölŋan mönö kömupnöhök guliba mal köhöimeaŋgö dop akŋa.
16 Yambu jeŋiqeqe dölökŋe nene Anutugöra kewöta ala sösöŋgai ahinga sarakŋi akza ewö, nupkö numbu neneŋi pakpak mönö mewöyök sarakŋi akza. Ip jalöŋan töröŋi akza ewö, böröŋan mönö mewöyök töröŋi akze. 17 Juda kambu mi Anutu nanŋaŋgö oil ipŋi akza. Anutunöŋ nanŋi oil ipŋi mi öŋböŋi memba böröŋi tosatŋi mitii etket aka arökŋaŋgö oil ip böröŋi memba kaba sutŋine ali toroqeba qarimakze. Kantri tosatŋi iŋini arökŋaŋgö oil ip miaŋgö dop akzemö, Anutunöŋ töndup eŋgömeiga nalö kewöŋe ip börö qainŋi kun mieŋgö sutŋine mal köhöimakze. Iŋini mönö Juda kambugö oil ip jalöŋeyök nene oŋi öröba nemba qarimakze.
18 Iŋini Juda nembuk kinjemö, töndup Juda neŋgoŋgita sileŋini memba öŋgöbepuk. Sileŋini mem öŋgöbeak ewö, mönö keu ki mötme: Kantri tosatŋi iŋini ip böröŋanök ewö akze. Iŋini jalönini qahö bisimakzemö, nanine ip jalöŋan mönö iŋini eŋgömisiiga kinje.
19 Keu kewö jibeak, “Anutunöŋ nini nanŋi ip kembaŋe al neŋgimapköra aka ip böröŋi mi kutui eriga tiŋi asuhuyök.” 20 Keu mi ölŋa. Anutunöŋ Juda ambazip uruŋini qahö meleŋda möt narigeraŋgöra aka kutum eŋgii etketmö, iŋini mönö mötnaripŋinan töndangöm eŋgiiga zeŋ kinje. Mewö kinda jakbak-öraŋböraŋ kude aka aiweliköba malmemö, mönö kewö et eŋgubapuköra sömbuŋini möta malme: 21 Anutunöŋ nanŋi ipŋaŋgö böröŋi ölŋi qahö eŋgehoriba Juda könagesö kutum eŋgiyök ewö, iŋini mönö “Ölöp neŋgehorima,” mewö jibepuk. Öne mewö mötmöriba laŋ malbepuk. 22 Miaŋgöra kian kantri iŋini Anutugö könaŋi mötmöriba kewö jime, “Juda ambazip köna siŋgiba et eŋguyöhi, Anutunöŋ miaŋgö likepŋi meleŋda mönö ölŋa könöpŋambuk ak eŋgimakzapmö, nini ölöwak Toŋambuk qekötahöba kininga mem ölöwak neŋgimakza. Yambuk qahö toroqeba kinbin ewö, mönö kantri tosatŋi nini mewöyök kutum neŋgii etpin.”
23 Mewö ölöp jimemö, Anutunöŋ ambazip köna siŋgigeri, mi mewöyök ölöp köhöiba ip kembaŋe kunbuk toroqem eŋgima. Miaŋgöra Juda könagesö yeŋön yaŋgiseŋini mosöta uruŋini meleŋme ewö, i mönö ölöp Jisösbuk toroqem eŋgima. 24 Anutunöŋ iŋini arökŋaŋgö oil ip miaŋgöreŋök kutum eŋgiba kölkömötkö könaŋi oŋgita oil ip qainŋi kungö kembaŋe al eŋgii toroqeget. Kantri tosatŋi iŋini mewö ak eŋgiyök ewö, miaŋgöra nanŋi ip böröŋi ölŋi Juda könagesö ölŋi mi mönö amqeba eŋgömemba sihimŋan nanŋi oil ipŋaŋgö kembaŋe al eŋgii kunbuk toroqeme. Mewö.
Anutunöŋ Israel körek ak kömum neŋgimamgö mötza.
25 O urumeleŋ alaurupni, nanŋini mötkutukutu qakŋe laŋ malbepuköra mönö keu tölapŋi kun indela möt asarimegöra mötzal. Keu mi kewö: Mötmöt bölöŋan Israel könagesögö bahöŋi kun yeŋgö uruŋini gwözöŋni maljemö, nalö teteköŋi qahö yaŋgiseŋ qahö toroqeba malme. Qahöpmö, mutuk kian kantri yeŋgöreŋök jesöŋgöŋan uruŋini meleŋda Anutugö bemtohoŋ uruŋe kaŋgotme. Mewö aketka Anutunöŋ jaŋgöŋini ehi dop kölmawi, nalö miaŋgöreŋ Juda könagesö neŋgö yaŋgiseŋ nalöninan teköiga körek uruŋini meleŋme. 26  * Ais 59.20Uruŋini meleŋgetka Anutunöŋ Israel könagesö pakpak amöt qem eŋgiiga letotme. Miaŋgö keuŋi mi Buŋa Kimbinöŋ kewö ohoget ahöza,
“Amötqeqe Toŋan mönö Zaion kunduŋeyök asuhuba Jeikob kambu neŋgö ahakmemenini aŋgöjörakŋambuk mi köl könjöratma.
27  * Jer 31.33-34Anutu nöŋön siŋgisöndokŋini köl könjörata oyaeŋkoyaeŋ akingö jöhöjöhö areŋi mi yembuk akiga mohotŋe malbin.”
Keu mewö ahöza.
28 Juda könagesö ölŋi yeŋön Ölöwak Buŋa andö qeba Anutugö kerökurupŋi akeraŋgöra kantri tosatŋi eŋön salupŋine Anutugö alaurupŋi akze. Mewö akzemö, Anutunöŋ Israel bömön jalö-urupnini möwölöhöm eŋgiyöhaŋgöra Juda neŋön mönö toroqeba wölböt alaurupŋi ölbölŋi akzin. 29 Anutunöŋ ambazip niŋia möwölöhöba eŋgohola kalem eŋgimakzawi, keu mi mönö kunbuk uruŋi möŋaiiga utekömawaŋgö dop qahö. 30 Kian kantri iŋini mewöyök mutuk Anutugö jitŋi qahö tem köla laŋ malgetmö, Juda könagesö ölŋi yeŋön yaŋgiseŋ akeraŋgöra aka Anutunöŋ iŋini ak kömum eŋgiiga letotket.
31 Juda könagesö ölŋi yeŋön nalö kewöŋe Anutugö jitŋi qetala laŋ mala kotzemö, eŋön letotkeraŋgöra aka Anutunöŋ Juda könagesö nini mewöŋanök nalö kewöŋe ak kömum neŋgimamgö mötza. Kian kantri eŋön uruŋini meleŋda letotketka miaŋgö silikŋan uruŋini kuŋgumakzawi, miaŋgöra yeŋön mönö mewö-ŋanök amqeba uruŋini meleŋda ak-kömukömuŋi buŋa qem aŋgume.
32 Ambazip lökŋanök pakpak nini Anutu qetala laŋ malinga qeqetalnini miwikŋaiba gwaröhöm neŋgiyök. Körek pakpak ak kömum neŋgimapköra aka kösönöŋ gwaröhöm neŋgiyök. Mewö.
Anutu möpöseiba omsa liŋet kewö kölakzin:
33  * Ais 55.8Anutu kalem möriamŋaŋgö köweŋan mönö keta bölökŋi akza. Iwinaŋgö jitŋi, mötmötŋi mönö gegeŋi teteköŋi qahö. Mötkutukutuŋan neŋgoŋgita öŋgöŋgöŋi ketaŋi akza. Yaŋön keunini kewöta jim tekömakzawi, neŋön mi lökŋanök jim asarim teköbingö osibin. Malmalninaŋgö köna areŋgömakzawi, miaŋgö könaŋi mönö möt kewöta miwikŋaim teköbinaŋgö dop qahö.
34  * Ais 40.13“Kembugö urukönömŋaŋgö areŋi mi ambazip körekŋan möt yaköbingö osiba mala korin. Kunŋan kun goro waŋgimawaŋgö dop qahö.”
35  * Job 41.11“Gölme ambazip kalem aŋgumakzinmö, yambuk mewö akingö osiba mala korin.
Yuai waŋgiinga kitipŋi qahö meleŋ neŋgiiga ölöp dop köl waŋgiza. Yuai kun biaŋ neŋgimapkö tosa waŋgibingö osimakzin.”
36  * 1 Kor 8.6Mi kewögöra osimakzin: Yaŋön yuai pakpakö Toŋi aka bömön jalöŋi akza. Yaŋön yuai pakpak nam köliga asuhuyök. Mi nanŋi aködamun miwikŋaim waŋgimapköra aka asuhuyök. Miaŋgöra neŋön qetbuŋaŋi möpöseininga teteköŋi qahö aködamunŋambuk ahöba öŋgöba ahöma. Keu mi ölŋa.

*11:1: Fil 3.5

*11:3: 1 Kiŋ 19.10, 14

*11:4: 1 Kiŋ 19.18

*11:8: Dut 29.4; Ais 29.10

*11:9: Sum 69.22-23

*11:26: Ais 59.20

*11:27: Jer 31.33-34

*11:33: Ais 55.8

*11:34: Ais 40.13

*11:35: Job 41.11

*11:36: 1 Kor 8.6