8
A niuangoul tar Iabena Dedeil
Temaene tar puh ku mene manasaio, ahik baka poluk me puh ra uakouhin tasisit ra uangoul tokaha keip tang Iesu Kristo. Ge tang Kristo pe na nitampopokohor Iaben geke heir tagigeig tar timuhur nitua, ke luaka liu tur pe tagigeig tena nitampopokohor niguata uasa doho mat. Ge a haua pe ke matoto leuein na ualatut Moses tar guat, teeit a maluana per tukunugigeigener uoun tar niguata uasa, God ke matotong guat. Inggono ke heiriha tar tuna katongo tar me kotpokos a tamata sira tagigeigener uoto guata tar niguata uasa, bo inggono puk a nimalara uasang tar tukunun ahik pah ke matotong uoum keip tatanon. God ke heiriha tatanono tar me kale uelmahing teregi niguata uasaeig. Temaeitingua ke tohotola, kare heir uelmahing tatanono misiana pah teke guata tar niguata uasa. * Gal 5.16,25Maeit a hauar ineter kodkodoho re uahingaigir ualatut ra banotong tupara toig tagigeigene ahik pahi uangoul teil tar niuangoulung sioun, bo tena niuangoulur Iaben.
Ge gisis pe ra uakeluk tar nimalara uasang tar tukunun, ra uamoko teres ninamana tar haua re malaraigir tukunus. Bo gisis puk ra uakeluk tena nimalarar Iabena Dedeil, ra uamoko teres ninamana tar haua re malarainir Iabena Dedeil. Gisis re moko res ninamana tar inete re malaraigir tukunus e uoum keip res ninamana tatas ra haiala toro mat. Bo gisis ra uamoko teres ninaman tar Iabena Dedeil, ra uoum keipis tar nitua, karo hiarou. Ge gisis pe ra uamoko teres ninamana tar inete re malaraigir tukunus ra uelmatan tang God. Ge ginina pe ahik tun pahe uakeluk tena ualatut God, ahik tunumpe. Gisis re uoum keipisir nimalara uasang tar tukunun, ahik tunumpe pah ra banotong uauaha tang God.
* 1Ko 3.16; 12.3Bo inggoum puk ahik tagu pahe uoum keipir nimalara uasang tar tukunun, inggoum e uoum keip teilir Iabena Dedeil, ge pake uangoul teil tamiuoum. Doh gete me tamata tabo teilin na Iabena Kristo, inggon ahik paha nang Kristo. 10  * Gal 2.20Bo gete uangoul teil Kristo tamiuoum, a iabeimiuoum e tua, teeit God ke kula tamiuoum o kodkodoh, gitiempe gete turung mater tukunumiuoum tar niguata uasa. 11 Gete kare uangoul teilir Iabeneit ke uatentur tapokis tang Iesu tamiuoum, git ke uatentur tapokis tur tang Iesu toro mat, e turung heir pono me nitua tar tukunumiuoumunit re turung mat tar Iabenait re uangoul teil tamiuoum.
12 Temaene ro bung uanotoug, a kalekinaleon a nagigeig tar uangoul uakeluk sira re malauelhir pe na Iabena God, kara hik pah tena nimalara uasar tukunun. 13  * Gal 6.8; Kol 3.5Ge gitie pe getung uangouloum tar nimalara uasang tar tukunun, inggoum mung turung mat, bo getung uakenua keipoum tena nipoulur Iabena Dedeil tar uakeluk tar niguata uasa, kung guata keipig tar tukunumiu, inggoum mung tua. 14 Teeit gisis pe re uoum keipis na Iabena God o bung tuna God.
15  * Mak 14.36; 2Ti 1.7 * Gal 4.5-7; UGO 21.7Ge a Iabena Dedeil pe geke heirin God tamiuoum, ahik pah ke guata tamiuoum o tamatang kalkalekinale puk, kare uasokoro tamiuoum, bo ke ueluarur tamiuoum o bung tuna tun God. Doh tena nitampopokohor Iaben temaeitingua ri kiring taroeig tang God pare “Tamoug! Kuhur tamoug.” 16  * 2Ko 1.22Na Iabena Dedeil God e ueltumana keip tar iabegigeig tar hire toro mana pare, inggeig o bung tuna tun God. 17 Doh gitie o bung tuna God peeig, inggeig tesir tamatang kale uahiuangua tene inete uaia God, uakikilangan, inggeig no tamatang kale uahiua God, dohi siokor kale uahiua tokahanguampe mes Kristo geti huata uelkout tena niduhon mari la uangoul tagu tena uinatoron.
A uinatoro uleik e turung kotpokos
18 Inggo u ate teil tar niduhung daan, ahik paha inete uleik tagigeig tar huatala tar banga keip tar uiniatoreit ra turung ualasirain tagigeig. 19 A mamang inetelik ke touoig God e uahuahing, kare malarantiehe tun tar bang, kare tagorong mana teil tun tar mareineit i uoum re turung ualasira God mais tun ro bung tun. 20  * Uak 3.17-19Ge a mamang inetelik pe ke touoig God ke binirig, dohe turung mat, kare beng. Ahik pah tena nimalara katong, bo tena nimalara God geke tengkana tananin, maeit ke guata pare, a mamang inetelik ke touoigion e tagorong mana teil pare, 21 e turung luaka turig tena binir God. Song re heir tananina tar siokonor uiniatoror nas ro bung tuna God, kara uangoul o niluaka liu ahik pah ra turung mat, kara beng.
22 Ge a mamang inetelik pe ke touoig God ke homalame tar uelmahing misianar uelmahingina ro poh e me tukene daan. 23  * 2Ko 5.2-4Ahikiono paha inete pukunine ke touoig God ke hagouo uelmahing, bo inggeig ponene geki kale tena Iabena God ter uakikilanganar ineter uia ke heiriono tagigeig ki hagouo uelmahingane i lolon, ri uanguangoul pe tar binaka re hire tauete God tagigeig pare, o bung tun, kare uatimuh tar tukunugigeig misiana ke ualapagaha pe. 24 Ge tar binaka pe ke uelkarus God tagigeig, inggeig ki tagorong mana teil tang God e turung guata tar ineteninanine tagigeig. Teeit inggeig i ate pare, gete ke kale manasa me tamata tar haua ke uanguangoulin, ahik baka poluk pahe uanguangoul tar inetonene. 25 Bo geti tagorong mana teileig tar haua halan ti kalein, inggeig i uanguangoul hamas, kari iate tun pare, a ineton e turung kotpokosompe.
26 Ter siokono komper hagar, a Iabena Dedeil e poul pono tagigeig, teeit inggeig o maluan, kari tele paka haua tun ri lotu uatuhin, bo ter Iabena Dedeilonene re dangata tutup ueleheir keip tagigeig tang God tar nikiring, kara nihagouonitie ahik pah ra matotong ualasira taueteig. 27  * Ker 139.1Doh God gere banga hihir tun tar kolougigeig e ate tena ninamanar Iabena Dedeil, teeit a Iabena Dedeil e dangata tutup ueleheir tosno tamata God, dohe uakeluk to tun tena nimalaron. 28  * Epe 1.11Doh inggeig i ate pare, tar mamang inetelik God e uakotpokoso tananin auia tasir tamata gera malauelhir tatanon geka uamatotois pare, o nanon, teeit gisin o to tengkana tatanon. 29  * Kol 1.18; Hib 1.6Ge gisit pe re atensiounis God ra turung tagorong man, inggono ke uamatoto tanik tasisina ra turung misiana sira tar tunon. Tar hagarion ter tunono tere uamunangua toso bung tahinasisir burehe toso bung tuna tun God. 30 Temaeit gisis ke kila uamatotois God, inggono ke kila tasisin, doh tasisinasis ke kila sioun, inggono ke uakodkodoho tola tasir tamata tatan, kare uelpakaha keip tasisina tena uiniator.
Ahik uadeil me inete re banotong tur tane tena nimalauelhir God tagigeig
31  * Ker 118.6Me haua baka poluk ri banotong kulalasieig tar ineteninanine? Gitie re poul pe God tagigeig, kaein me tamata re banotong tur tane tang God tar poul tagigeig? 32 O mana noman, God ahik pah ke ut tar tun tar me kale uelmahing, bo ke heir tatanono tagigeig. Doh gete pagiaron, inggon e turung heirheir pukungua pono tar mamang inetelik tagigeig.
33  * Ais 50.8-9Mai re banotong tohotola tasir tamata geke uamatotois God? Ahik me tamat, ge God pe ke kuse luara manasa tenas niguata uasa no tamat. 34 Bo maiono re turung uakouh tagigeig? Iesu Kristo? Ge inggono pe teke mata uelhir tagigeig, kare tua tapokis poluk, dohe tabila tar butur re mokor uleikir ueltad i uahuhut tang God, kare dangata tutup ueleheir taro tagigeig tang God tar poul tagigeig.
35 Hingiar puh re banotong pakaha liu tur tagigeig tena nimalauelhir Kristo? A niduh gera heirigir tamata tagigeig? Ue gete parakukur niuangoul ue geta guata uasa mo tamata tagigeig o tamatang tagorong mana pe? Ue gete ualor gog, karo palapal, karo tabotana tun tar mamang inetelik? Ue geti uangoul tar niuangoulur ualakanuh ue a ualasokor? Ue geta uiliatung pousieig? 36 Misiana re kula teil per puh pare, tono uelhire God,
 
“Teeit nongo tamata pea tamiueim,
O mat o ueltupar a ualataunungua tamiueim,
inggeim ra banga siranguasieim tasir sipsipisitier
nikaleuatoro tanik tar tung pous.” Ker 44.22
 
37 A mamang inetelikininanine e pokoso noman, bo inggeig puk i turung pehuar, teeit Kristo, gere malauelhir tagigeig, gine manasa re poul tagigeig.
38-39 Ge inggo pe u ate tun pare, ahik uadeil me inete re matotong pakaha liu tur tagigeig tena nimalauelhir God tar haua ke guatain Iesu Kristo nagi Tamata Nomaneig tagigeig, o mat ue a nitua, o anggelou ue o liouana uasa, a inete re pokosene daan ue e pokosolaeit i uoum ue me inete tampopokoh, ue me ineteng ran ue tar laur ger tungun ue me inete baka poluk ke touoin God.

*8:4: Gal 5.16,25

*8:9: 1Ko 3.16; 12.3

*8:10: Gal 2.20

*8:13: Gal 6.8; Kol 3.5

*8:15: Mak 14.36; 2Ti 1.7

*8:15: Gal 4.5-7; UGO 21.7

*8:16: 2Ko 1.22

*8:20: Uak 3.17-19

*8:23: 2Ko 5.2-4

*8:27: Ker 139.1

*8:28: Epe 1.11

*8:29: Kol 1.18; Hib 1.6

*8:31: Ker 118.6

*8:33: Ais 50.8-9