Yesus em Toloke Ding em Kawin Dim Kale kel Kaneloke em Weng te.
24
(24:1-51)
Isalael Kawtiw im Dulum elo Kaneloke em Sang te.
Beli, Yesus em Sunbin-Got em am yol aneng be kolewsomi, kut matem talse ding bakate, akalem gelewkabiliw kunum i am yol atite beelo kalelewsiliw kale. Kalelewiwi, Yesus e weng mak bokoyemomele: “Yu kililina! Deiw mak ding mak kabalak e, maka mak telesomeliwi, atite eisneng be tum ati so mak em tikin dim, mak em tikin dim banimeko, alik alik dakalko, mit da koyemokoliw te.”, yangse kale.* Iluk 19:44
Yangeko, unsomelei, im Oliw amgu tikin ka kel teinsiliw ding be, akalem gelewkabiliw kunum imikel kuw teleko, Yesus elo dakalalomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Nalem ding ete, ilum toloke ding be keloke ye? Nu nomin eisneng mak atemsomi, kal keluwete: ‘Kom kawin dim kaleelo telewi, kawin kale banimoke ding be, ka kel kai!’, angokoluw a? Kame ku nulo bokoyema!”, dangsiliw kale. Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Wee! Yukal kilelbi boliwka! Mali dasuw kunum banso ikal teleko, nem wiin dim yulo dasuw weng bokoyemomeliw: ‘Nu Mesaya nute te!’, yangsomeliwi, kunum waneng banban i biim dasuw bokoyemiw weng be kiliko, ilo fein yenggelewokoliw te.* Matyu 24:23-24; 1 Sion 2:18 Keko beli, yu kenen weng kililiwete: ‘Aneng fian mali iso aneng fian mali iso ganen ganen kakabiliw kai!’, ange ange keko, yulo bokoyemiwi, yu kililokoliw kate, yu kanelom finganemokoliw te! Nimtew angom? Kanele eisneng be emisik toloke kate, fefe ding be ibik ete keko, toloke kasike.
Feinka! Aneng mali kasel isik uneko, aneng mali kasel iso ganen unokoliw te. Uneko, mali kasel im kamok isik uneko, mali im kamok iso ganen unokoliw te.
Keko beli, aneng aneng mali mak olfut fian kemei, kawin kale akati bim fian kuw fi atuk atuk keloke te. Alik alik ilum eisneng be deiw busule kasike, kal ilum fian fian makso ibik ete toloke kasike.
Yu nem angin kebiliw kasike, beem ding dim be, kawtiw alik alik i yulo ibolow kaisuw fian kaim alel yetemeko, yulo betbet duyemeko, yulo yeniwi, yu kuanokoliw te.* Matyu 10:22 10 Beem ding dim be, ‘Fein!’, nangebiliw kunum waneng demdem ikati nelo konemsomi, ikalem akate maka kelew kelew kebomi, mali ilo akati yemdeneng maka im teing dim da koyemokoliw te.
11 Keko beli, dasuw selew selew kunum ikal teleko, kunum waneng dasuw fian fian mak bakayembiwi, kunum waneng demdem mak i biim weng bokoyemiw weng be kiliko, gelewokoliw te.* Matyu 24:5,24; 1 Sion 4:1 12 Gelewiwi, i Sunbin-Got em kukuyemse weng be kolewsomi, ikalem mali ilo ibolow mutuk fian kelew kelew kukuw akal kolewiwi, e banimoke te.
13 Kate yu kililina! Nimin kunum waneng ite mak nelo fein nangebiliw ibolow kolewinba kesomi, fe em toloke ding dim kel kitil keko, mobiliw kunum waneng keliw tewe, i sunsun kuw finik so bin kuluko, bokoliw te.* Matyu 10:22
14 Feinka! Kunum waneng im abiil tikin em gawman ding dim em Weng Kal Ken Ati be deeko, kawin fe abiil fe aneng aneng angom biliw kawtiw alik alik ilo bakayem tem bakayem tem unokoliw ding dim kabalak e, fefe ding dim be fein keloke te.”, yangse kale.* Matyu 28:19
Teng Wasan so Eisneng Keloke em Weng te.
15 Yangeko, iti weng mak so bokoyemomele: “Yu weng kale kilele kiliko, kilele kal keloliwka! Deiw mak ding mak, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Daniel em weng bokose weng be fein dem gilalei, yu atemiwete: Mali kawtiw mak teleko, Sunbin-Got em am yol elo sakok keleweko, ka kel e kaing wasan mian wasan teng so eisneng inkal so mak akatetew dukulokoliw te. (Fut kale teing bokoko, atebiliw kawtiw yu kanelom ibolow kau angbokoliw te!) Beem ding dim bakate,* Daniel 9:27; 11:31; 12:11 16 Sudia aneng kasel yu fongate akate fon uneko, amgu tikin elo fon unoliwka! 17 Mali kawtiw am yu dim teinbiliw kawtiw yukati kanelom uneko, am mesesem mak kawtem be be kulam unokoliw te!* Iluk 17:31 18 Beemdiw, mali kawtiw wanin musun dim aluwbabiliw kawtiw yukati kanelom iti am uneko, asolow ilim mak kulam unokoliw te! Bayo! Alik alik yu fongate akate fon unoliwka!
19 Beem ding dim bakate, kawtiw aneng kale biliw kawtiw i ilum fian mak kulokoliw kasike. Waneng aul kumun biliw so, aul beliw ilo non yemgibiliw waneng iso, waneng bi fongate nam fon uniw kasike, ikati kal ilum fian fian mak kulokoliw te. 20 Kasike, Sunbin-Got eso weng bokolomeliw: ‘Finengdakamin ding Sabat ding ete yako, suuk so aneng wa dim ete yako, kaneloke eisneng beem ding dim be kanelom num dim tolome yo!’, dangeko, kitil bakalewboliwka!
21 Kal ilum fian fian toloke ding dim be, ‘Sua fasel sang so mak kaneloke te!’, anginba kesiliw eisneng mak matem toloke te. Keko, ibik elote akal iti beem eisneng be nam kaneloke te.* Daniel 12:1 22 Feinka! Sunbin-Got e akalem angin im ibolow fukuneko, bokolomele: ‘Tiak ding kele tewe, kawtiw alik alik bi sak banimokoliw sako!’, angoke kasike, e kal ilum keyemoke ding be sukum goto kelewoke te.
23 Beem ding dim bakate, mali kawtiw mak yulo bokoyemomeliw: ‘Mesaya e mew baka te! E miyak baka te!’, yangokoliw kate, yu kanelom im weng be kiliko, gelewbokoliw te! Itel bate!* Matyu 24:5 24 Nimtew angom? Mali dasuw selew selew kawtiw mak kaneko dasuw weng be yulo bokoyemsomeliwi, iti mali mak i yulo bokoyemomeliw: ‘Nakalem ete Mesaya nete te!’, yangbokoliw kasike. Yangesomeliwi, i kitil so auk so eisneng banban mak kukuyemsomi, Sunbin-Got em fein angbiliw kawtiw biim dulum elote ‘Nu kitil keko, im fein ibolow be de mit da koyemuma!’, angsomi, ma ke ma ke keyemokoliw kate, i ki keko, Yesus elo ‘Fein!’, dangbiliw kunum waneng biim ibolow beelo teifululinba keyemokoliw te.* Sawa Weng 13:1-3; 2 Tesalonaika 2:8-9; Fitew Dase 13:13-14
25 Kanemin eisneng be fein toloke kasike, yu nem yangbi weng kale kiliko, kilelbi boliwka!”, yangse kale.
Kawtiw Aul em Toloke Ding Dim be Yukalem ete Kal Kelokoliw te.
26 Yangeko, iti weng mak bokoyemomele: “Beem ding dim bakate, mali kawtiw i yulo bokoyemomeliw: ‘Mesaya e kawtiw banim dim miyak bakate!’, yangiw tewe, yu im yangbiliw weng be kiliko, kanelom kalo unokoliw te! Beemdiw, mali kawtiw i yulo bokoyemomeliw: ‘Mesaya e am katem kel be te!’, yangiw tewe, yu im yangiw weng be kiliko, kanelom ‘Feinka!’, yangbokoliw te!* Iluk 17:23-24 27 Nimtew angom? Kawtiw Aul nem toloki ding dim be, bamneng ailbin em falak angakabe emdiw keloke kasike. Bamneng e ataan tele dulum elote falak angei, uneko, ataan unebe dulum elo unakabe te. Beemdiw kunum waneng alik alik angom yu yukalem kiin so fein netemokoliw te.* Matyu 24:37-39 28 Fakam weng kale kilele kililina! Kawtiw kuaneko, fom akal fakalibiliw dim kel, awon guegnok i teleko, boktak bile kakakabiliw te. Kakabomeliwi, kawtiw i ilo yetemsomi, fom biliw aneng be fein kal kelokoliw te. Beemdiw, kunum waneng alik alik i nem toloke ding dim bakati fein kal kelokoliw te.”, yangse kale.* Iluk 17:37
Kawtiw Aul em Toloke Sang te.
29 Yangeko, iti weng mak bokoyemomele: “Kal anggil betbet fian kesomi, banimoke ding dim bakate, fongate akate
‘ataan takak ail be be daking kuanoke te.
Kayow akati ailinba kelei,
fial akal abiil tikin katem koleweko, fitulu atin mit mit kemei,
abiil katem em kitil keko, aulbe eisneng be beit keko, fi atuk atuk keloke te.’* Aisaya 13:10; 34:4; Esekiel 32:7; Yoel 2:10,31; 3:15-16; 2 Fita 3:10; Fitew Dase 6:12-13
30 Keloke ding dim be, Kawtiw Aul nem kiskiw kitil nam be abiil kawtem kel kanelei, kawtiw alik alik i elo atemeko, finganin fian mak kesomi, walwal kebomi, netemiwete: Kawtiw Aul ne kamok fian keko, yukam dim moko, abiil kawtem elote nakalem kitil so auk so telii, netemokoliw te.* Daniel 7:13; Sekalaya 12:10; Fitew Dase 1:7 31 Beem ding dim be, Kawtiw Aul ne Sunbin-Got em yemdakamin finik ilo abiil fe kawin fe kalo yemdalii, i uneko, fongket fian sel kuw fongfong gaaneko, nakalem galmosi kunum waneng alik alik ilo bongguko, mutuk makmak koyemokoliw te.”, yangse kale.* 1 Kolin 15:52; 1 Tesalonaika 4:16
Yesus em Toloke Fakam Weng te.
32 Yangeko, Yesus e fakam weng mak bokoyemomele: “Seil gilalomin ding dim e, awon bolokbolok gaanokoliw kasike, yu kal keliwete: ‘Kame seil gilalomin ding keme kai!’, angenkakabiliw te.* 24:32 Yesus e kale kel Isalael kawtiw im kiskiw fik ais kuluko, fakam weng mak bokoyemse kale. Gilil nam ding dim bakate, fik ais e tebel ais emdiw akalem kon kolewkabe te. Kolewsomi, iti mamin ding mewso kele ding dim bakate, fik ais e emisik ais kesomi, kitil keko, em kon e iti tebeko, dukukabe te. Kasike, Yesus em fakam weng bokoyemse weng be kanekote: Fik ais em kon iti tebeko, dukukabe ding kabalak e, kawtiw i kal kelomeliwete: “Mamin ding kame mewso kele kai!”, angakabiliw te. 33 Beemdiw, kaneloke finganin fian eisneng be kele tewe, yukal kal keliwete: ‘Nem toloki ding dim e, mewso deiw elo mole kai!’, angoliwka! 34 Feinka! Kaneloke ding dim beem biliw kawtiw i kuaninba kun so kal so biliw akate, kaneloke eisneng be fein keloke te.* Matyu 16:28 35 Yu kililina! Abiil so kawin so banimoke kate, nem weng bokoyemsi weng kale, nam banime te. Fein sunsun kuw boke te.”, yangse kale.* Matyu 5:18
Finik Ayemei, Yol Angokoliw em Weng te.
36 Yangeko, iti weng mak bokoyemomele: “Kunum waneng i nem toloki ding dim em ding e ki keko, ‘Beem kayow ding ete te.’, beni ‘Beem itol ding ete te.’, nam angiw te. Sunbin-Got em abiil tikin biliw yemdakamin finik so, Min nakalem so, alik alik nu beem ding akati akokow kebuluw te. Nem Aatim akalem ete kuw nem toloki ding be kilele kal kebe kasike.* Kalan Kunum 1:7; 1 Tesalonaika 5:1-2 37-39 Yu ibolow fukunina! Noa em alenale ding dim kabalak e, kawtiw i wanin so ok so wanbomeliwi, kunum waneng kule kule kebomeliwi, waneng kunum dule dule kebomeliwi, beem ibolow kuw kebomi, alenaliw kale. Kebomeliwi, deiw mak ding kabalak e, Noa yelimel i siw tem kawtem uniwi, okmun dang fole fole be teleko, mali kut biliw kawtiw alik alik biilo yen kasi koyemse kale. Yu kilelbi kililina! Kawtiw Aul em toloke ding dim e, Noa em kanese ding emdiw keloke te. Beem kaneloke ding dim be, kawtiw i akokow kesomi, mali kawtiw im okmun dang fole fole ding kesiliw atew kesomi, yol angeko, walwal kelokoliw te.* Talfut Kese 6:5-8; 7:21-23
40 Yu kilele kililina! Beem ding dim be, alew kunum mak imikel kuw musun kel aluwokoliw kate, Sunbin-Got e mak elo kulusomi, mak elo kolewoke te. 41 Iti mali waneng alew mak men faalokoliw kate, Sunbin-Got e mak ulo kulusomi, mak ulo koumoke te. 42 Keko kasike, yukal kilelsiko, kiin kiin dako, kuteboliwka! Nimtew angom? Yukalem kamok nem tolomin ding e yu akokow kebiliw kasike.* Matyu 25:13 43 Yu fakam weng be ibolow fukunina! Kunum am kayak mak yakut kunum mak em toloke ding be kal keko, memen kesomi, kutele tewe, yakut kunum be am matem nam teleko, em on kisol mesesem mesesem eisneng be nam yakut kule te.* Iluk 12:39-40; Fitew Dase 16:15 44 Yukati kunum am kayak beemdiw kilelsiko, kuteboliwka! Yom nanbow angeko, ‘Nam tele sako!’, angbiw ding dim kabalak e, Kawtiw Aul ne fein toloki kasike.”, yangse kale.
Kunum Ken so Kunum Wa so im Fakam Weng te.
45 Yangeko, iti fakam weng mak bokoyemomele: “Nimin kunum waneng ite mak ibolow fukunin ken so keko, akalem kamok em fein weng afak kunum waneng kelokoliw a? Nimin kunum waneng mak kaneliw tewe, ikalem kamok be ilo mali weng afak kunum waneng biim kak atew keyemoke kasike, wanin wanokoliw ding keloke ding dim be, i mali kunum waneng biilo wanin yemgiyemokoliw te. 46 Keko beli, kamok be aneng koleweko, iti teleko, kak atew moyemse kunum waneng biim ken kukuw keyembiliw be ateme tewe, e kak atew moyemse kunum waneng biilo ken kukuw kuw keyemeko, kakateko, kalfong fian keyemoke te! 47 Nimtew angom? Ikalem kamok be alik alik mesesem mesesem angom be kak atew moyemse kunum waneng biim teing dim elo kuw da koyemei, ite kuw kilele atebiliw kasike.* Matyu 25:21,23
48 Kate, kak atew moyemse kunum waneng bi ibolow fukuneko, bokolomeliw: ‘Nukalem kamok be kalakanem nam tele sako!’, angsomi, 49 mali weng afak kawtiw biilo sak yen feiwsomeliwi, i ikalem akunum kumel kunum waneng iso wanin so wain ok banban wansomi, ibolow mesem kuw keko, mamtel fian keliw tewe, 50 kak atew moyemse kunum waneng biim akokow kelokoliw ding dim kabalak e, ikalem kamok kunum be fein toloke kasike, i yol fian mak angokoliw te. 51 Keko beli, kamok be kak atew moyemse weng afak kunum waneng biilo geeyemeko, yen feiw koyemsomi, ilo yenbakalako, yemdeko, dasuw fimdi famde kawtiw im mutuk elo da koyemoke te. Koyemei, i ka kel amebomeliwi, ikalem kal wakal dukusomi, teing feiwbomi, teing bulung gilkabomi, bokoliw te.”, yangse kale.

*24:2: Iluk 19:44

*24:5: Matyu 24:23-24; 1 Sion 2:18

*24:9: Matyu 10:22

*24:11: Matyu 24:5,24; 1 Sion 4:1

*24:13: Matyu 10:22

*24:14: Matyu 28:19

*24:15: Daniel 9:27; 11:31; 12:11

*24:17: Iluk 17:31

*24:21: Daniel 12:1

*24:23: Matyu 24:5

*24:24: Sawa Weng 13:1-3; 2 Tesalonaika 2:8-9; Fitew Dase 13:13-14

*24:26: Iluk 17:23-24

*24:27: Matyu 24:37-39

*24:28: Iluk 17:37

*24:29: Aisaya 13:10; 34:4; Esekiel 32:7; Yoel 2:10,31; 3:15-16; 2 Fita 3:10; Fitew Dase 6:12-13

*24:30: Daniel 7:13; Sekalaya 12:10; Fitew Dase 1:7

*24:31: 1 Kolin 15:52; 1 Tesalonaika 4:16

*24:32: 24:32 Yesus e kale kel Isalael kawtiw im kiskiw fik ais kuluko, fakam weng mak bokoyemse kale. Gilil nam ding dim bakate, fik ais e tebel ais emdiw akalem kon kolewkabe te. Kolewsomi, iti mamin ding mewso kele ding dim bakate, fik ais e emisik ais kesomi, kitil keko, em kon e iti tebeko, dukukabe te. Kasike, Yesus em fakam weng bokoyemse weng be kanekote: Fik ais em kon iti tebeko, dukukabe ding kabalak e, kawtiw i kal kelomeliwete: “Mamin ding kame mewso kele kai!”, angakabiliw te.

*24:34: Matyu 16:28

*24:35: Matyu 5:18

*24:36: Kalan Kunum 1:7; 1 Tesalonaika 5:1-2

*24:37-39: Talfut Kese 6:5-8; 7:21-23

*24:42: Matyu 25:13

*24:43: Iluk 12:39-40; Fitew Dase 16:15

*24:47: Matyu 25:21,23