24
Jisösnöŋ kömupnöhök wahörök.
Mat 28.1-10; Mak 16.1-8; Jon 20.1-10
Sabat kendon tatket teköiga Sonda söŋanök miri giaŋiiga ambi yeŋön wahöta jiniŋ jimoroŋ umköhöwakŋambuk mözözömgögeri, mi memba qaksirinöŋ anget. Anda kunŋan qaksirigö numbuŋe köt ketaŋi qetali ani eket. Mi eka köt köteŋ uruŋe öŋgögetmö, Kembu Jisösgö qamötŋi qahö miwikŋaiget. Miaŋgöra mötkurumkurum möta kingetka azi yahöt malukuŋiri tuatŋi kölköl-bilikbilikŋambuk yetkön wösöŋine kinohotka etkeket.
Mi etkeka awöwöliba gölmenöŋ geba dapkögetka kewö jiyohot mötket, “Jebuk mal köhöizawi, i mönö denöwögöra kömukömuŋi yeŋgö sutŋine jaruze? * Mat 16.21; 17.22-23; 20.18-19; Mak 8.31; 9.31; 10.33-34; Luk 9.22; 18.31-33Yaŋön ki qahö ahözapmö, mönö guliba wahötza. Galili prowinsnöŋ mala keu jii mötkeri, mi mönö mötmörime: Yaŋön kewö jiyök, ‘Kunöŋ Suep gölmegö azi ölŋi mamalolo mem waŋgiiga bölöŋi meme yeŋgö böröŋine geiga maripomnöŋ qeget kömumba wehön karöbut aiga guliba wahötma.’ ”
Mewö jiyohotka keuŋi mi mötmötŋine aŋgoriga mötmöriget. Mewö mötmöriba qaksirinöhök liliŋgöba kaba yuai pakpak asuhuyöhi, miaŋgö buzup keuŋi mi gwarek 11 aka tosatŋi pakpak yeŋgöra jiget mötket. 10 Keu mi jigeri, mi Magdalagöra Maria, Joana aka Maria Jeimsgö namŋi aka ambi tosatŋi yembuk malgeri, yeŋön mi kaba aposol yeŋgöra jiget mötket.
11 Buzup keu mi jiget mötketmö, keu jigeri, mi keu omaŋi tandök ahöhi, mewö mötmöriba mi qahö möt nariget. 12 Qahö möt narigetmö, Pitönöŋ wahöta ösumŋan qaksirinöŋ anda köt köteŋ uruŋe ui aniga opo esu miyök miaŋgöreŋ tari ehök. Mi eka yuai asuhuyöhi, mi nanŋök mötmöriba welipköba mire liliŋgöyök. Mewö.
Gwarek yahötŋan Emeus könanöŋ anohot.
Mak 16.12-13
13 Wehön miaŋgöreŋök Jisösgö gwarekurupŋi yeŋgöreŋök yahötŋan Jerusalem siti mosöta miri qetŋi Emeus sewen mail miaŋgöreŋ anbitkö anohot. 14 Könanöŋ anda yuai asuhuyöhi, mi pakpak nanŋirök eraum mörohot. 15 Mi eraum möta könaŋi jim lömböriba anohotka Jisösnöŋ nanŋak kösutŋire aŋgota mohotŋe anget. 16 Angetmö, jeŋiri közamböri i qahö ek kutuyohot. 17 Qahö ek kutuyohotka kewö jiyök, “Iŋiri nanŋirök wani keuya könanöŋ eraum möta kazahot?” Mewö jiiga dörök mitiba wösöbirik jeje uba eka kinohot.
18 Eka kinda yetköreŋök kun qetŋi Kliopas yaŋön kewö qesim waŋgiyök, “Pasowa kendonöŋ yuai asuhuyöhi, mi Jerusalem ambazip körekŋan mötze. Gi mohotŋan kiana aka mi qahö mötzan me?”
19 Qesim waŋgiiga “Mi wania?” jiiga möta kewö jiyohot mörök, “Nazaret azi Jisösgöra yuai asuhuyök mi. Yaŋön kezapqetok azia mala Anutu aka ambazip pakpak yeŋgö jeŋine ahakmeme kukösumŋambuk aka keu köhöikŋi jiba malök. 20 Mewö maliga neŋgö jike nup galömnini aka galömkölköl aziurupninan i waŋgita premiögö böröŋe algetka kömumapkö jim teköi maripomnöŋ qeget kömuyök. 21 Yaŋön Israel könagesönini kösönöhök pösata sohopnini memapköra al mamböta jörömqöröm aka malinmö, Yei! i mönö qeget kömuyök. Yuai mi asuhuiga mala koringa merak sömaŋi karöbut lök akza.
22 “Mi qahö dop köliga merak neŋgöreŋök ambi tosatŋan keunöŋ kuŋguba welipköm neŋgiget maljin. Yeŋön söŋan amandiŋe qaksirinöŋ anda, 23 qamötŋi qahö miwikŋaiba liliŋgöba kewö jize, “Nini Suep garata yahötkö jemeleŋ imut ehinga yetkön ‘Jisösnöŋ guliba malja,’ ” jiyohotka mötzin. 24 Keu mi möta azi nembuk maljei, yeŋgöreŋök tosatŋan qaksirinöŋ anda ambi yeŋön keu jizei, miaŋgö dop ahöiga ekze. Löm gwamönŋi ekzemö, nanŋi qahö ekze.”
25 Keu mi möta kewö jii mörohot, “Yei! Iŋini kezapqetok yeŋön keu jigeri, mi pakpak mönö wuanöŋgöra ölanbölan aka ajojohoba gawönjeje mala qahö möt narize? 26 Amötqeqe Toŋi Kraistnöŋ sihimbölö mewöŋi mötagun nanŋi asakmararaŋ uruŋe öŋgöma. Miaŋgö dop ohoget ahöza me qahö?” 27 Mewö jii mörohotka Moses aka kezapqetok ambazip pakpak yeŋön keu jigeri, miaŋgöreŋök könahiba nanŋaŋgöra keuŋi pakpak ohoget ahözawi, miaŋgö könaŋi jim asarim etkiyök.
28 Jim asarim etkiba anda miri anbitkö jiba anohori, mi dopdowiba miaŋgöreŋ toroqeba anmamgö mörök. 29 Mewö mörökmö, yetkön kapaŋ köl waŋgiba kewö jiyohot, “Miri mare aiga wehön jeŋan lök gemamgö akza. Miaŋgöra ölöp netpuk tata ahöman.” Mewö jiyohotka yetpuk mire öŋgöba tatket. 30 Tata yetpuk nene nembingö aka beret memba kötuetköba mindipköba etkimamgö aiga yuai kewö asuhuyök:
31 Miaŋgöreŋök jeŋiran tohoiga ek kutuyohotka atatop (jiatatoŋ) köliga kunbuk qahö ehot. 32 Mewö aiga nanŋirök kewö eraum mörohot, “Köna namŋe Buŋa Kimbigö keu jiba könaŋi jim asarim netkizawi, nalö miaŋgöreŋök mönö urunire könöp jezawaŋgö dop mötzit.”
33 Mewö jiba miaŋgöreŋök wahöta Jerusalem sitinöŋ liliŋgöba aŋgota gwarekurupŋi 11 aka alaurup yembuk tokoba tatkeri, mi miwikŋaim eŋgiyohot. 34 Miwikŋaim eŋgiyohotka kewö jiget mörohot, “Kembunöŋ mönö ölŋa wahöta Saimongöreŋ asuhum waŋgiza.”
35 Mewö jigetka nanŋirak könanöŋ yuai asuhuyök aka beret mindipköyöhi, nalö miaŋgöreŋ uruŋiri tohoiga möt kutuyohot, miaŋgö kösohotŋi mem eŋgiyohot. Mewö.
Jisösnöŋ gwarek kambuŋi asuhum eŋgiyök.
Mat 28.16-20; Mak 16.14-18; Jon 20.19-23; Apo 1.6-8
36 Gwarekurupŋi yeŋön keu mi eraum möta tatketka miaŋgöreŋök Jisösnöŋ nanŋak sutŋine asuhuba kinda kewö jiyök, “Alaurupni, luainöŋ embuk ahöma!”
37 Mewö jiiga keŋgötporiŋ aka jönömŋini undui “Öme imura ekzin,” mewö mötmöriget. 38 Mewö mötmörigetmö, kewö jii mötket, “Iŋini denöwögöra auruba mötmöt mewöŋi uruŋine ahuza? 39 Ni nanak ki maljal. Mi nanŋinak köna böröni uba eka mötme. Öme imut mi bususihitŋini qahö. Ni bususihitnambuk kinbi nekze. Mönö nömisiriba nek kömume.”
40 Mewö jiba köna böröŋi kondel eŋgiyök. 41 Kondel eŋgiyökmö, mi sösöŋgaiŋinaŋgöra töndup qahö möt nariba welipköba tatketka kewö qesiba jiyök, “Neneŋamŋini kun ki tatza me qahö?” 42 Mewö jiiga söra jejeŋi miaŋgö kitipŋi kun waŋgiget. 43 Waŋgigetka memba neiga eket.
44 Neiga eketka kewö jii mötket, “Ni embuk mala nalö miaŋgöreŋ keu jibi mötkeri, miaŋgö ölŋi nalö kiaŋgöreŋ asuhui ekze. Nöŋön kewö jiba malal: Nöŋgö keu mi Mosesgö Köna keu aka kezapqetok azi yeŋgö Buzup Kimbi aka Sumbara (Buŋa liŋet) buknöŋ ohoget ahözawi, mi pakpak mönö ölŋambuk ak teköma.”
45 Mewö jii mötketka miaŋgöreŋök Buŋa Kimbigö könaŋi möt kutumegöra uruŋini metohoyök. 46 Metohoba kewö jii mötket, “Keu kewö ohoget ahöza: Kraistnöŋ sihimbölö möta kömumba sömaŋi karöbut aiga kömupnöhök wahötma. 47 Miaŋgöra eŋön mönö Jerusalem sitinöŋ könahiba Buŋa keu nöŋgö qetne jim asariba kantri pakpak dop köla anda uru kuŋgum eŋgimakŋe. Denike yeŋön uruŋini meleŋmei, Anutunöŋ mönö yeŋgö siŋgisöndokŋini mosöta saŋgoŋma.
48 “Keu mi ölŋambuk ahök aka akŋawi, iŋini mi asuhui eka naŋgöba jiba dangunu ewö kinme. 49  * Apo 1.4Mötket! Iwinan kalem eŋgimapkö keu jöhöyöhi, nöŋön i melaibiga uruŋine gema. Euyaŋgöreŋök kukösum albi qakŋine öŋgöma. Iŋini siti kiaŋgöreŋ miaŋgöra mamböta tata malme.” Mewö.
Jisösnöŋ Suep mire öŋgöyök.
Mat 16.19-20; Apo 1.9-11
50  * Apo 1.9-11Jisösnöŋ keuŋi jim teköba gwarekurupŋi eŋguaŋgita anda Betani miri kösutŋe aŋgota miaŋgöreŋ böröŋi mem wahöta kötuetköm eŋgiyök. 51 Kötuetköm eŋgiiga miaŋgöreŋök Anutunöŋ waŋgiriga eŋgömosöta Suepnöŋ öŋgöyök. 52 Öŋgöiga sösöŋgai ketaŋi möta sipköba waikŋi memba möpöseim waŋgiba Jerusalem liliŋgöget. 53 Liliŋgöba sundan dop jöwöwöl jikenöŋ mala Anutu möpöseim waŋgiba malget. Mewö.

*24:6: Mat 16.21; 17.22-23; 20.18-19; Mak 8.31; 9.31; 10.33-34; Luk 9.22; 18.31-33

*24:49: Apo 1.4

*24:50: Apo 1.9-11