7
Ezoqam-qa matev gevewat-qa yaq-te
(Luk 6:37-38, 41-42)
7:1 Lom 2:1; 1 Ko 4:5; Zems 4:11-12Yaq Yesu manqat nøme ge꞉zømas, gezø-ein, “Zo ezoqa nøme ndøvøozòa᷄t. Soqaín ndøgo, Mbumbukiam zo tevøozo. 7:2 Mak 4:24Av zo ezoqa nøme-qa matev ndøzøte-gevewat, Mbumbukiam zoqa matev āv tené-geveá. Neka av zo gigiap o matev ndøzøte-geveam, Mbumbukiam zo āv tezømbé-geveám.
Gekha zapâ, qafu-qa bøi-te kupuk-qase ndoqoqeivi, getē tae-qape ndøgo, qakeza bøi-te nandaqa-genøe, qo qeivupāv? Gekha zapâ, qafu av ndoqombøe-manqate, ‘No kupuk-qase, bøi-te nandaqa-genøe, nøtaqālīv,’ getē qakeza bøi-te, tae-qape nandaqa-genøe? Qo khavozam ezoqám. Bugukhokhof nándav, toqólív, tae-qape, qakeza bøi-te nandaqa-genøe, eqeieqei voqókewāg. Yaq váev, qafu-qa bøi-te, kupuk-qase ndøugu, toqoliv.”
Ezoqa ndigu Mbumbukiam-qa Manqat sa ndi꞉vøngi꞉wat
Yaq Yesu manqat nøme ge꞉zømas, gezø-ein, “Mbumbukiam-qa gigiap mbomømboma gaqo zø-ètoa᷄m. Ndigu segendó-qambúz, zo vǿfoqobām. Neka gigiap fia kandakanda bøsik-te ndønqàgi᷄m. Ndigu segé-tokhonumát.”
Mbumbukiam-te viam-qa yaq-te
(Luk 11:9-13)
7:7 Mak 11:24; Zion 14:13; 15:7; 16:23-24Yaq Yesu manqat nøme ge꞉zømas, gezø-ein, “Gèviám. Yaq Mbumbukiam ndø̀zø-etoám. Gèváo. Yaq zo ndòzo-qeivím. Gèkhaneám. Yaq Mbumbukiam zo mboqog ndø̀zø-mboqozó. 7:8 1 Zion 3:22; 5:14-15Unimanqatín. Gekha ezoqām ndego, ndeviam, ndego ndø̀ndáp. Neka gekha ezoqām ndego, ndevao, ndego ndø̀qeív. Neka gekha ezoqām ndego, mboqog-te ndekhaneam, ndego mboqog ndø̀mbo-mboqóz.*7:8 Taqa manqa mokho av nqǽgo: Qo Mbumbukiam-te toqoqambuq, neka ande teqa mboqog-te me toqote-khanæmat, yaq ndego segékhatóq. Kopømbaqapé teqa bawan-te toqomø-oq.
Gê, zo mokho-te, ezoqa nøme, ekeza nakhasam lou-qa temboviam, ndego nandi mbó-etoām? 10 O gê, ndego wazeam mbó-etoām, zongøyam-qa temboviam? Āv taoká. 11 7:11 Zems 1:17Zo manqa-zapazapa-us ambá qazøtegó. Geté zo zøkeza nakheis, gigiap eqeieqei etoam mø̀zøte-zøtéz. Yaq av tægoat ndægo, zoge Zøve, yan-te ngo꞉yage, gigiap eqeieqei nøme mba zømbó-etoám, gekha ezoqām ndigu, timbo-viømemat.”
Ezoqa nøme-te matev eqeieqei gone-qa yaq-te
(Luk 6:31)
12 7:12 Met 22:39-40; Lom 13:8-10Yaq Yesu manqat nøme ge꞉zømas, gezø-ein, “Gekha matēv ndøgo, zo ndøzøpoev, ezoqa tizø-matønumat, zo matev āv tozozømbé-matønumát. Manqat ndøgo, Mozes neka Mbumbukiam-gi manqa vevezam ezoqam gipeaomem, taqa mokho nqánek.”
Nakhoa menás, nøme khandi-té, neka nøme soqaqape-té
(Luk 13:24)
13 Yaq Yesu manqat nøme ge꞉zømas, gezø-ein, “Mboqog khapelavøqasi-té qanø-óz. Zapa ndǿgo, mboqog kandambaqapi neka nakhoa vøndæv, soqaqape-té qanømá. Ta nakhoa vøndæv-te ndøgo, ezoqa kopoáv ndi-okho. 14 Geté mboqog ndigu, khandi-te ndimboqozoat, khapímbá, neka nakhoa ndøgo ndøløwe, føgákh. Neka ezoqa khapímbá, ta nakhoa ndøgo ndiqeivi.”
Khavozam ezoqam-te, yà bizio-feanoát
(Luk 6:43-44)
15 7:15 Met 24:24; Kel 20:29; 2 Pita 2:1Yaq Yesu manqat nøme ge꞉zømas, gezø-ein, “Khavozam ezoqam-te, ndigu ekeza kha Mbumbukiam-gi manqa vevezam ezoqam ndivewe, zo gò꞉feazoát. Ndigu andé sip nanak me nde-okhó, zo-te. Geté tiqa mokho-te ndøugu, ndigu andé gaqo khobokhobós. 16 7:16 Gal 5:19-22; Zems 3:12Zo matev mba zozǿqeivát. Yaq søzøté-zøtezát, ndigu unimanqatin Mbumbukiam-gi manqa vevezam ezoqam tipøtigú-a. Gê, bøning fakiafakia-us-te, kopømbâ, nanga mbomømboma, kopømba ande av gleips ndi꞉gu, toqo-løvus? O kopømbâ, khouwe-khouwe-te ndøgo, fig nanga toqo-vingisam? Kopømba mbaín. 17 Tae eqeieqei, nanga eqeieqei ndǿviám. Geté tae soqain, nanga soqøsoqa ndǿviám. 18 Tae eqeieqei, kopømba mbaín, nanga soqøsoqa tøviam. Neka tae soqain, kopømba mbaín, nanga eqeieqei tøviam. 19 7:19 Met 3:10; Luk 3:9; Zion 15:6Gekha tāe ndøgo, nanga eqeieqei vi꞉pøteav ndøgo, gébouím. Yaq gøinam-té ginǿ-nqagimém. 20 7:20 Met 12:33Yaq matev até kopó. Zo ndigu ezoqam-qa mokho tozo-qeivimat, yaq zo søzøté-zøtéz, ndigu unimanqatin Mbumbukiam-gī manqa vevezam ezoqām, ó, khavozam ezoqām.”
Mbumbukiam-qa Megeat Matev mokho-te, ti-mba ndígu timǿ-óz, ndigu Tat-qa poev ndimbopaev
(Luk 13:25-27)
21 7:21 Luk 6:46; Zems 1:25Yaq Yesu manqat nøme ge꞉zømas, gezø-ein, “Zo ndømatàva᷄p, av nqægo, ezoqa ewaqape ndigu no Evezøza Evezøza-qa ndinø-akhayam, Mbumbukiam-qa Megeat Matev mokho-te sugumū-ōz. Āv taoká. Ti-mba ndígu timǿ-óz, ndigu noge Tat-qa poev ndimbopaev, ndego yan-te ngo꞉yage. 22 Manqa ovøyam khøuwa kandambaqape timø-khantaz, ezoqa kopoáv, āv ginømbé-manqatát nqǽgo, ‘Evézøza. Evézøza. Qoqa iz-te, ni Mbumbukiam-qá Manqat nivevezumám, neka nqova soqøsoqa vø̄i-ngeasumam, neka umingiap matev kopoáv qeimatønumam.’ 23 7:23 Psa 6:8; 2 Tim 2:19Geté yaq no ndigu āv qazømbé-qavøitát nqǽgo, ‘No zo nø̀tenøtenák. Mòzozáv, zo manqa-zapazapa-us ezoqam.’ ”
Khoev puanam matev menas-qa yaya etæ manqat
(Luk 6:47-49)
24 Yaq Yesu manqat nøme ge꞉zømas, gezø-ein, “Gekha ezoqām ndego, noqa manqat te-ewag neka vømbópavāt, ndego matavap loloakh ezoqám. Ndego andé khoev manqei føgakh-té genøwév. 25 Yaq qæ neka khamøe-qape qandowav, neka vøndō-khouwa, sògoqatá. Geté ta khoev ndøgo nqoeveáv. Zapa ndǿgo, manqei føgakh-té qawevám.
26 Geté gekha ezoqām ndego, noqa manqat te-ewag, yaq paeveāv, ndego matavap loloakh mbaín. Ndego andé khoev ndivind-té genøwév. 27 Yaq qæ neka khamøe-qape qandowav, neka vøndō-khouwa, sògoqatá. Yaq ta khoev ndøgo gèkhawá, vø̄-evøvøem.”
Ezoqa Yesu-qa manqat-qa yaq-te nqova qazøndaf
28 Yesu nqanek nømendim manqat ate ndægo qamømbøe-navøem, yaq ezoqa ewaqape nqova ndafe kandambá. Mbøni zølév. 29 7:29 Mak 1:22; Luk 4:32Zapa ndǿgo, ndego Mbumbukiam-qá iz-té neka bazaføgakh-té gene-zømesimám. Ambá av nqǣgo, av tigi guguna manqat nømendim ezoqam gi꞉zømesimam.

7:1 7:1 Lom 2:1; 1 Ko 4:5; Zems 4:11-12

7:2 7:2 Mak 4:24

7:7 7:7 Mak 11:24; Zion 14:13; 15:7; 16:23-24

7:8 7:8 1 Zion 3:22; 5:14-15

*7:8 7:8 Taqa manqa mokho av nqǽgo: Qo Mbumbukiam-te toqoqambuq, neka ande teqa mboqog-te me toqote-khanæmat, yaq ndego segékhatóq. Kopømbaqapé teqa bawan-te toqomø-oq.

7:11 7:11 Zems 1:17

7:12 7:12 Met 22:39-40; Lom 13:8-10

7:15 7:15 Met 24:24; Kel 20:29; 2 Pita 2:1

7:16 7:16 Gal 5:19-22; Zems 3:12

7:19 7:19 Met 3:10; Luk 3:9; Zion 15:6

7:20 7:20 Met 12:33

7:21 7:21 Luk 6:46; Zems 1:25

7:23 7:23 Psa 6:8; 2 Tim 2:19

7:29 7:29 Mak 1:22; Luk 4:32