12
Vau tale nau manga ateva
(Mak 2:23-28; Luk 6:1-5)
Diut 23:25.Nau eteva o Iesu ghe kasu longotila tale utani uiti etingiu, tale nau manga ateva, kapuna disaepolo atoa laghe maamaloo, liuna avalua o me laghe ghaala kasina tani uiti me laghe tiuaala tani gholu. Eks 20:10.Nau Paresi etoa laghe tarailala laghe uela etana va, “Tarala! Kapum disaepolo atoa la gheelei voto karika masina tani ghelei tale nau manga ateva.”
1 Sam 21:1-6.Iesu ghe liula me ghe uela etaira va, “Koti karika am ghe ritila llo Deivit me kapuna atoa laghe gheleila nau laghe maamaloo? Lev 24:5-9.Vaalua ghe ssola, ia me kapuna atoa, tale alena ateva God me laghe ghaala verete laghe amangala, pristi etoa nonga la rooroo tani nama, me laghe namala. Nam 28:9-10.Me karika am ghe ritila tale inangari nipaopao eue va karika sesa arongona ta pristi etoa la uungu tale ale manga ateva ta nau manga ateva tani ghelei aiaavusuvusuena? Mat 12:41-42.Aghaauliaa etaimim va lo ateva matuutuliena uunguaane, me enaanamuu vulu ale manga ateva ia oia tale ale manga ateva. Osea 6:6; Mat 9:13.Karika am ghe kilala malloeana isaa o inangari va, ‘Aghi aghaaloanna va am alousiusi tee mene kateva me karika va tani ghelei niaiaavusuvusuena.’ Liuna avalua o me am ghe nim uela va sesa ila lo atoa karika righi sesa etaira. Poli Natuna ateva Taumattu ngateva Vau ia tale nau manga ateva.”
Iesu ghe ghelei emasinala taumattu
ngateva katelange nimane matena ia
ta nau manga
(Mak 3:1-6; Luk 6:6-11)
Iesu ghe kasu vulila ia o masaliki eteae me ghe mene lao sio tale kateae masaliki me ghe kupi ssola tale aleira ale nivelu eitaua ngateva. 10  Luk 14:3.Taumattu ngateva, katelange nimane matena ia, ghe tokatoka me laghe kolomila Iesu va, “Uneita inangari nipaopao eue va masina tani ghelei emasina ta nau manga ateva?” Poli laghe paepae salana tani laoaa Iesu tale niaisakei.
11  Luk 14:5.Me Iesu ghe uela etaira va, “Arova teva etaimim teva kiena sipsipi ghele katuu velu sio tale teva liu ta nau manga ateva, karika aue ughele laa ghaaie sio? 12 God aloaloannaane tale taumattu elaulau sipsipi eteva! Liuna avalua o me masina tani ghelei masi voto ta nau manga ateva.”
13 Me ghe uela ta ia o taumattu ngateva va, “Korosila nimam atelange.” Me ghe korosiela me nimane atelange ghe masinala nongina mene katelange. 14  Jon 5:16.Paresi etoa laghe kasula tani laa loe salana vaalua tani uvi emate Iesu.
Kapuna tau ngai nongonongo anna ateva God
15 Iesu ghe kilala sa ateva Paresi etoa laghe aloanna tani gheleia. Liuna avalua o me ghe kasu vulila ia o masaliki eteae. Oroienaaili taumattu ghe usiela me ghe ghelei emasinailala tale aneira isiki. 16  Mat 8:4; Mak 3:12.Iesu ghe aaulia ngakorokorongana ta ngetaira va la rau mene laa ghaotu va ia see. 17 Voto o ghe gheleila inangarina propete ateva Aisaea ghe kaurekatila, ghe uela va,
18  Ais 42:1-4; Mat 3:17.“Ia oia kapughu tau ngai nongonongo anna ateva, aghi aghe suitoongainiela,
me aghaaielousiangailiia, me nannaaghi emaamasinaaili ta polina;
me aue aghatoka kalughu Spiriti eteva etana.
Me aue eaulia ngaotu voto ghulughuluena tale patunganue akapa atoa.
19 Karika aue eaissakeana me esama anamungaili ta tummatavanga.
20 Aue eghelei voto masina tale taumattu saghuighuiena,
me karika aue eghelei saasakiaa ta lo atoa karika sarasarakana ila.
Aue eghelei isaa o voto lomosina ta llo masina eapala llo sesa.
21 Patunganua akapa atoa aue la ghatoka tuutuliira tale ararina ateae.”
Laghe ue va Iesu ghe uungu tee Belsibul
(Mak 3:20-30; Luk 11:14-23; 12:10)
22 Laghe maeaa sio taumattu ngateva raroai eteva ghe tokatoka etana me tee mata salusalu ia me paavoo ia. Iesu ghe ghelei emasinaiela me ghe samala me ghe taatarala. 23 Me taumattu ngatoa laghe soghiaala voto ghe gheleila me laghe aikolomieinila va, “Koti taumattu ngateva oia natuna ia Deivit, va?”
24  Mat 9:34; 10:25.Nau Paresi etoa laghe nongola laghe uela va, “Tale sarasarakaniaane Belsibul, kapuira namu ngateva raroai etoa, me egheelei isaa o voto tani tiu velu raroai tale taumattu.”
25 Iesu ghe kilala nannaaira me ghe uela etaira va, “Arova masaliki eteae eaipola, karika aue etoka amasina, me lo ateae masaliki taatara o ale eaaipola karika erooroo tani tingina akorokorongana. 26 Arova Satana emene tiutiu velu Satana, aue eaipola, o vaalua ararimangalina ateva aue etingina? 27 Me arova atiutiu velu raroai tale ararina ateae Belsibul, kapuim atoa tani taumattu laghe tiutiu velu raroai tale ararina ateae see? Ila aue la ghele auliaa va inangari am auliaa kamena. 28  Apos 10:38; 1 Jon 3:8.Me arova atiutiu velu raroai tale Spiriti eteva kanna ia God, eaapasunga va ararimangalina ateva God ang ghe mae sio ta ngetaimim.
29 “Vaalua aue ughaa peina sarasarakana ateva taumattu tanganuena? Arova ughele iria mua, aue ughele roo tani ghaa peina.
30  Mak 9:40; Luk 9:50.“Lo ateva karika kapughu ia, tau ngai ssateeghi ia, me lo ateva karika esaasausieghi tani atoka aitauaa, ia etani aatoka apolapola. 31  Hib 6:4-6.Liuna avalua o me aghaauliaa etaimim va God aue ekkaluaa isaa akapa ssavoto me inangari taumattu eaauliaa saasakiaa, me lo ateva eauliaa saasakiaa tale Spiriti eteva, God karika aue ekkaluaa. 32 Lo ateva eauliaa saasakiaa tee Natuna ateva Taumattu ngateva, God aue ekkaluaa kanna ssavoto, me lo ateva taumattu eauliaa saasakiaa tee Spirit Manga ateva, God karika aue ekkaluaa, tale nau oia me nau ngemuli.
Sesa ngai eteae ekuukuneaa uene sesa
(Luk 6:43-45)
33  Mat 7:16-20.“Arova uue va ai eteae masina ia, utani ue tee va uenena masina. Me arova uue va ai eteae sesa ia, utani ue tee va uenena sesa. Poli ai eteae la kilakila maamasinaane me sesaane tale uenena. 34  Mat 3:7; 15:18; Luk 3:7; 6:45.Am nongina natuira iem katu ngatoa, vaalua aue am auliaa masi voto nau eteva sesa taumattu ngam? Taumattu ngateva epoppooaa voto ekasukasu tale urunguitanina ateva. 35 Masi taumattu ngateva etautau mae masi voto ekaakaai elome etana, me sesa taumattu ngateva etautau mae sesa voto ekaakaai elome etana. 36 Aghaauliaa etaimim va tale nau niaisakei eteva, taumattu ngatoa aue la ghauliaa ta God asease inangari laghe nim poppooaa. 37 Poli tale inangarim God aue ekoloo va masi taumattu io o sesa taumattu io.”
Paresi etoa laghe kokkolomi Iesu va eghelei righi niaimatoonga
(Mak 8:11-12; Luk 11:29-32)
38  Mat 16:1; Luk 11:16; Jon 6:30.Me Paresi etoa me tau ngai aapasunga tale inangari nipaopao atoa laghe uela ta Iesu va, “Tisa, ami anna tani tara righi niaimatoonga ughelei.”
39  Mat 16:4; Mak 8:12.Iesu ghe liula me ghe uela etaira va, “Sesa taumattu ngam me karika am uusilaa aloannaane God, me am anna tani tara niaimatoonga. Saa ghe lutu teela propete ateva ta Jona, ie nonga o niaimatootoongana ateva aue elutu. 40  Jona 1:17.Nongina Jona ghe asola elome tale kova kko ateva kotolu llaa me kotolu voo, Natuna tee ateva Taumattu ngateva aue easo tale urunguitani kosa ateva kotolu llaa me kotolu voo. 41  Jona 3:5.Aue taumattu nge Ninive atoa la tingina tale niaisakei eitauaa teeiem, me la ue va sesa am, poli aNinive atoa laghe nna ngaioghioghiaala, nau Jona ghe poppooaa etaira, me ia oia, lo ateva namuu ia ta Jona ange toka teeiemla. 42  1 Ki 10:1-10.Tale nau niaisakei, aue Kuin nge Saot ateva etingina tee lo ateva oia vituu, me aue eue va sesa am, poli Kuin ateva ghe kasu emasaueiliila tani mae nongo alomasaanganiaane Solomon, me lo ateva taumattu namuu ia ta Solomon ange toka teeiemla.
Nau sesa spiriti eteva emene kiikiriaa mae
(Luk 11:24-26)
43 “Nau eteva sesa spiriti eteva ekupikupi ghoa tale taumattu ngateva, ekasukasu tale voto mallangona tani pae niainoana me nau etam tara 44 eue va, ‘Amene kiri lao tale ale ateva aghe kasu vuliela.’ Nau elaa reerekata me etaatara va ale ateva karika toa etana me kaakalaa ngaraarangisana ia me elome masina tani toka etana. 45  2 Pita 2:20.Me emene kasu, tani laa kolo ghaitu (7) sesa spiriti gheeleiaaira mene sesaaili. Me la kupi sso, me la sso tokatoka tale ale ateva. Gheeleiaane aue esesaaili, aue elau isaa akasina. Lo ateva oia vituu aue eghelei evalua o.”
Kinna me nengane atoa Iesu
(Mak 3:31-35; Luk 8:19-21)
46 Nau Iesu ghe samasama tee taumattu ngatoa, kinna me nengane atoa laghe tiitingina eleka, laghe aloanna tani sama teeia. 47 Kateva taumattu ghe auliaala etana va, “Kinam me nengam taita atoa eleka, la ghanna tani sama teeio.”
48 Iesu ghe liula me ghe uela etana va, “See ia kinaghi me see ila nengaghi etoa?” 49 Ghe suisui lao kapuna disaepolo atoa me ghe ue va, “Kinaghi me nengaghi etoa o. 50  Rom 8:29.Lo ateva egheelei aloannaane Tamaghi epona liu, nengaghi ia me kapughu vause ia me kinaghi ia.”

12:1: Diut 23:25.

12:2: Eks 20:10.

12:3: 1 Sam 21:1-6.

12:4: Lev 24:5-9.

12:5: Nam 28:9-10.

12:6: Mat 12:41-42.

12:7: Osea 6:6; Mat 9:13.

12:10: Luk 14:3.

12:11: Luk 14:5.

12:14: Jon 5:16.

12:16: Mat 8:4; Mak 3:12.

12:18: Ais 42:1-4; Mat 3:17.

12:24: Mat 9:34; 10:25.

12:28: Apos 10:38; 1 Jon 3:8.

12:30: Mak 9:40; Luk 9:50.

12:31: Hib 6:4-6.

12:33: Mat 7:16-20.

12:34: Mat 3:7; 15:18; Luk 3:7; 6:45.

12:38: Mat 16:1; Luk 11:16; Jon 6:30.

12:39: Mat 16:4; Mak 8:12.

12:40: Jona 1:17.

12:41: Jona 3:5.

12:42: 1 Ki 10:1-10.

12:45: 2 Pita 2:20.

12:50: Rom 8:29.